Heeringaleivad

peale suurt lihasöömist, või siis vastupidi, hunnikut salatit, tahaks ju kala?;) kala tahaks muidugi alati. esimest korda tulid need võikud teemaks juba mõni hea aeg tagasi, autoriks endiselt ja jälle hr abikaasa. heeringad on PepeKalast – just tänagi murdusin ja ei viitsinud sinna minna, mis oli viga, sest läksin küll ka paljukiidetud kalapoodi, mis tee peale jäi – ja ei olnud suurem asi see külmsuitsulõhe ega ka suitsutet tuulehaug (miks ma küll arvasin, et see praegusel ajal veel värske olla võiks?!?). aga tagasi võikude juurde. kõik minu katsed seda näiteks kergemini manustatavaks muuta nt heeringa tükeldamise läbi karjutakse kohe maha – “sest see pole enam see, point ongi selles, et olema peab kõike PALJU”

eriti hõrgud heeringavõikud

vaja läheb:
taskuleibu
mädarõikamaitselist toorjuustu
õhukeseks viilutatud kurki ja sibulat
keedetud vutimune
võileiva kohta ühte neljandikku kergsoolaheeringast
natuke sinepit ja tilli, kaunistuseks

muidu on võileib nagu võileib ikka, ja selle tegemine ka, kuigi päev enne Viimsi kalapäeva kostab meie köögist vandumist, sest heeringad tuleb ka ära puhastada. eks järgmine aasta näita, kas hitt läheb puhkusele või mitte.