Oeedi-šokolaadimuffinid

img_2356

Mullune peet? Teie mäletate, aga meil on! Okei, enam pole. Aga ainult seetõttu, et ma väga otsustavalt tegutsesin. Inspiratsiooniks on: Decadent Chocolate-Beet Muffins, Reader’s digest.ca. Ühest asjast ma siiski päriselt aru ei saa. Et see dekandents ja dekadentlik olemine. Need on siis vaimselt mandunud muffinid? Pessimistliku ja nihilistliku üldhoiakuga? Või olen ma millestki valesti aru saanud?

Selle retseptiga jällegi on selline lugu. Mulle tundub, et peeti oleks tulnud äkki kaaluda keetmata peast? Mina seda ei teinud. Sest mul olid need kolm peeti ja ära ma nad keeta plaanisin ja nii ta läks. Mistõttu oli tulemus teistsugune… Illustratiivseid pilte võrreldes vähemalt. Reaktsioonide järgi ei saa siiski öelda, et languslik.

  • 450 g keedupeeti, püreestatud
  • 125 g šokolaadi, sulatatud
  • 230 g jahu
  • 130 g suhkrut
  • 30 g kakaod
  • 1 1/2 tl küpsetuspulbrit
  • 1/2 tl soola
  • 2 muna
  • 125 ml piima
  • 125 ml toiduõli
  • 1/2 tl vaniljeekstrakti
  1. Eelkuumuta ahi 180ºC
  2. Sega omavahel kuivained: jahu, suhkur, kakao, küpsetuspulber, sool.
  3. Püreesta peet blenderis, lisa sinna munad, piim, õli, vaniljeekstrakt. Blenderda ja nirista juurde sulanud šokolaad.
  4. Vala vedel segu kuivainetele ning sega ühtlaseks.
  5. Jaga taigen 12 paberiga vooderdatud muffinivormi vahel (mul jagus nii 16nele)
  6. Küpseta 22-25 minutit.
  7. Võta vormist välja ja lase jahtuda.
  8. Uurista muffinitele augud sisse ja täida need karamelliga.
  9. Mitte väga palju aega enne serveerimist sega kokku vahukoort, toorjuustu ja suhkrut, topi see tordipritsi ja kaunista millegi värvilise ja sätendavaga nagu korralik koolilaps kunagi. Seda väga pikalt ette teha ei anna, sest tegemist on ikkagi peeditootega. Muidugi võib säärnae punetav-roimapaiga look ollagi taotluslik. Maitse asi.

Ilma täidiseta on ka enam-vähem söödav. Kuigi siis ma soovitaks kreemi rohkem suhkrut panna. Ilma täidise JA kreemita, ei ole minu meelest eriti mõtet neid teha, sama hästi võid keedupeeti süüa.