Sibulapirukas kartuli-rukki muretainapõhjal

See pirukas sündis ühe õnnestunud katsetuste käigus. Olen ka enne teinud kartuli-muretainast ja siis imestanud, et kuivõrd mõnus see tainas on võrreldes tavapärase muretainaga. Seekord tegin lisaks veel ühe muudatuse tervislikuma (ja tuleb välja ka maitsvama) valiku suunal. Nimelt asendasin tavalise nisujahu rukkijahuga. Mõnusalt rustikaalne ja tõsiselt mõnus pirukas oligi valmis. Kadus laualt turbokiirusel ja olen juba paar korda ka sama pirukat uuesti teinud. Hetkel tasub kasutada juba uue hooaja sibulaid. Värsked suvised sibulad on ühtaegu nii magusad ja mahlased, samas võrratult maitseküllased.

Põhi:

  • 150 g keedetud kartuleid, koorituna
  • 150 g rukkijahu
  • 100 g võid
  • 0,5 tl soola
  • veidi vett

Töötle kartulid, tükeldatud või ja rukkijahu koos soolaga ühtlaseks massiks. Vajadusel lisa veidi külma vett, et moodustuks ühtlane tainapall. Aseta tainas vähemalt pooleks tunniks külma. Võta tainas külmast ning laota küpsetuspaberiga kaetud pirukavormi põhjale ja külgedele. Küpseta eelkuumutatud ahjus ca 10-15 minutit 180 kraadi juures.

Täidis:

  • 2-3 sibulat, koorituna ja viilutatuna
  • õli ja võid praadimiseks
  • 150 g juustu (võid kasutada sinihallitusjuustu või ka näiteks kitsejuustu)
  • 200 ml 35%-list koort
  • 2 muna
  • muskaatpähklit, soola ja pipart
  • värskeid ürte

 

Esmalt prae keskmisel kuumusel sibulat õli ja või segus. Hauta aeglasel tulel, et sibul muutuks hästi magusaks ja karamelliseks. Maitsesta soola, pipra ja riivitud muskaatpähkliga. Sega omavahel lahtiklopitud munad ja koor. Lisa pool juustukogusest. Kalla eelküpsetatud põhjale hautatud sibul. Kata koore- ja munaseguga ning puista peale ülejäänud juust. Küpseta 180 kraadi juures, kuni pirukas on kaunilt kuldpruun.
Serveerides puista peale hakitud värskeid ürte. Serveeri soojana ja koos värske salatiga.