Suvikõrvitsaomlett väikese trühvliga

Pole midagi mõnusamat, kui nädalavahetuse hommikuti pikalt magada ja kiirustamata aromaatset kohvi ja enda tehtud hommikusööki nautida, olgu selleks siis sõrnikud, kookospiima-vm pannkoogid, parasjagu kodus leiduv koogitükk, kohupiim või jogurt marjadega, mõni tummisem smuuti, puder õuntest vm (nt kaerahelbed, toortatar), graavilõhega röstleib või hoopis praetud munad peekoniga. Kui eelmine nädalavahetus oli selles mõttes ideaalne, et laupäeval sai isegi peaaegu kella kaheni magada (poleks elu sees uskunud, et ma tegelikult niiiii väsinud olin!) ja ka pühapäeval polnud vaja enne keskpäeva ärgata ega kuskile kiirustada, siis seekord mul nii hästi ei lähe ehk olenemata sellest, mis kell ma täna (õigemini: homme) koju jõuan, kell 8 hommikul on igal juhul juba äratus ning hommikusöök- ja kohv tuleb üsna kiirelt ära süüa nagu enamikel tavalistel hommikutel … Aga pole hullu – tegelikult on ka nii tore, sest ees ootab lahe päev ja mälestus eelmisest rahulikust nädalavahetust ja unistus järgmisest sellisest annab igal juhul jõudu :D
Igasuguseid ideid hommikusöögiks leiab siit ;-) Üks variant on teha omlett, mille valmistamist olen korra juba blogis õpetanud. Seekord on aga munaroog suvisem, sest esiteks on hetkel veel saada maailma parimaid kodumaiseid tomateid; teiseks on mul kodus endiselt ohtralt suvikõrvistat, mida igal toidukorral praktiliselt kasutan, ning kolmandaks on mul viimasel ajal eriline trühvlivaimustus :) Väljas söömas käies võtan trühvlitega roogasid, ise hakin seda pidevalt risotodesse ja omlettidesse või siis puistan  toidule peale kas trühvlisoola või niristan trühvliõli. Kuidagi eriliselt heaks teeb see nüanss kõik söögid:) Sõna otseses mõttes kodune gurmee! Ja isegi juustupoest olen viimasel ajal kõige rohkem vist trühvliga juustu ostnud, mis on lihtsalt superhea!!!
Kui kokakoolis õpetati meid nii omletti tegema, et munasegu veel pisut isegi veel taldrikul välja voolas, siis mina lasen enamasti ikka pisut rohkem küpseda, et midagi enam ei voola, aga samas ei ole veel kuivaks muutunud ega läbi küpsenud. Kui on soov saada mahlane omlett, siis kindlasti ei tasu seda pruunistada ega mõlemalt poolt praadida, vaid proovida ikka delikaatselt küpsetada :)
Eriti mõnusad on siin pisikesed, u 100 grammised krõmpsud suvikõrvitsad, aga ka pisemad – nagu nt pildil olev ümmargune tsukiini – sobivad hästi!
1 pisike tsukiini (max 100 g)
3 suurt muna
2-3 sl mineraalvett
võid
värskelt jahvatatud musta pipart
trühvlisoola või pisut hakitud trühvleid või trühlviõli
parmesani või trühvlijuustu
Lõika suvikõrvits õhukesteks (u 2 mm) viiludeks ja prae pannil või sees mõned minutid, kuni see kergelt pruunistub. Klopi munad lahti, lisa mineraalvesi, pipar ja lisa kas hakitud trühvelid või trühvlisoola või nirista pisut trühvliõli. Vala munasegu pannile ja lase küpseda ise mõned korrad spaatliga äärtest munasegu keskele kokku lükates ja vajadusel pisut panni liigutades, et läbiküpsemata muna ühtlaselt pannile valguks. Lase omletil küpseda kuni see hakkab hüübima ja riivi peale juust, võid tõmmata juustust ka laastud – kuidas rohkem meeldib :)

Keera kuumus kinni ja lase omletil pisut edasi küpseda, seejärel tõsta üks pool teise peale, lase veel pisut taheneda ja serveeri kohe koos värske salatiga.  Riivi soovi korral peale veel juustu – mina seda vahel teen, kui eriti suur juustuisu on :) Eriti hea on selle toidu juures minu arvates maitserikas kodumaine tomat!