Vastlakuklid astelpajuvõide ja martsipaniga

Kirjutasin juba eelmisel aastal, et pikaajaline kaubanduslik vastlakuklite hullus on midagi hoomamatut. Jah, ma söön neid ühel päeval aastas ja see on taas täna, vastlapäeval. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Mind lummas hoopiski see astelpajutäidis, mis käesoleva aasta vastlakuklites mängib otsustavat rolli.

Kõigepealt tuleb alustada sellest, et astelpaju ei kuulu mu lemmikute hulka, õieti olin seda suisa vältinud. Peale minu on muide veel inimesi, kes seda marja ei armasta:).  Aga ära iial ütle iial, sest nüüd olen ostnud juba hea mitu karpi astelpajumarju järjest, kaks laari astelpajuvõiet on valmis keedetud ning uued mõtted seoses nende marjadega keerlevad peas.

Lisaks traditsioonilisele sidrunivõidele olen kevadeti langenud rabarberi, möödunud suvel aga juba ka punaste sõstarde lõksu. Sestap oli tagantjärele vaadates loogiline asjade jätk jõuda astelpajuni, no mida sa ikka talvel muud võtad. Ilus, rõõmus ja päikeseliselt oranž pealekauba:).

Astelpajuvõie (sea buckthorn curd)


400 g astelpajumarju
2,5 dl suhkrut
3 munakollast + 2 tervet muna
100 g võid

Lase marjad saumikseriga sodiks ja suru läbi sõela, eraldades niimoodi seemned ja tugevamad kestad. Klopi munad kergelt lahti, sega suhkru ja marjapüreega ning hakka pidevalt segades kuumutama. Juba soojale massile sega juurde väikesteks kuubikuteks lõigatud või. Kuumuta ja sega pidevalt seda massi umbes 15 minutit, kuni muutub hapukoorepaksuseks. Keema ei tohi aga lasta, muidu muutub segu tükiliseks (näiteks minu elektripliidil on kõrgeim aste 6, aga võiet kuumutan number 2 juures). Vala võie purkidesse ja säilita külmkapis max paar nädalat.


Vastlakuklite jaoks valmistasin magusad saiad oma lemmikretsepti järgi (vt eelmise aasta vastavat postitust), tõstsin kuklitesse lusikatäie hapukas-mõrkjas-magusat astelpajuvõiet, peale kuhjasin head Nopri talu vahustatud koort, millele lisasin vahustamise käigus martsipani ja alles siis asetasin pähe kuklikaabu. Tuhksuhkrut muidugi ka:).



Kui vastlapäeval nii palju päeva paistab, et hobuse jõuab ette panna, siis on kevade kenad ilmad.
/Kihnu vanasõna/