Beseekattega rabarberikook pähklisel põhjal

Jaapan on olnud juba ammu üks neid kohti, kuhu reisimisest olen unistanud ja täitsa uskumatu – olengi lõpuks siin … Vahepeal on tunne, et peaks ennast näpistama, kas see on ikka unes või ilmsi :D Olen sellest erilisest riigist, üliheast toidust, eriti muidugi maailma värskeimast ja parimast sashimi’st ning kõigest muust nii vaimustuses, et isegi instagrammimise olen “ära unustanud”, aga proovin seda viga lähiajal parandada :) Ka arvuti kätte võtmine käib pisut üle jõu, aga õnneks sai eelmisel nädalal, kui seda kooki tegin, ka postitus valmis kirjutatud, niiet jagan seda siis nüüd teiega – millal siis veel, kui mitte praegu, kus rabarber kasvab nii, mis mühiseb?! :D

Rabarberikook kondenspiima ja beseekattega on saanud juba klassikuks, mida valmistan igal kevadel  vähemalt korra. Seekord otustasin asendada aga kondenspiimatäidise kaneelise toorjuustukreemi ning klassikalise (rukkijahuga) muretainast põhja kergelt pähklise ja karamellise variandiga, siidjalt pehme munavalgevahu aga jätsin peale, sest see on üks mu enda suuri lemmikuid. Kombo sai selline, et läheb kordamisele kohe, kui Eestis tagasi olen :)

Beseekattega kooki olen teinud lisaks veel ka suviste marjade ja amarettoga gluteenivabal põhjal ja punaste sõstarde ja kamaga ning blogis on üks hullult hea jahuta šokolaadikook (geniaalse retsepti autor on Martha Stewart). Niiet kui tegemist samasuguse koheva ja pehme, kuid pealt krõbeda besee-sõltlasega nagu siinkirjutaja, siis soovitan proovida ;-)

Paljudele meeldib, kui beseekattele ilmuvad nn pisarad. Kui suhkur korralikult munavalgevahus ära lahustada ehk seda vähehaaval vahustamise ajal lisada nagu retseptis kirjas, siis besee “nutma” ei hakka. Niiet kui on soov kindlasti beseekattel suhkrutilkasid ehk ahjus sulama hakkavaid suhkrukristalle näha, siis soovitan lisada suhkru ühe korraga vahustamise lõpu osas, sest nii ei jõua see korralikult lahustuda. Teine variant aga, mida olen näinud ühes Eesti paremate restode hulka kuuluvas söögikohas tehtavat, on tilgutada peale suhkrusiirupit – iseenesest teeb ju pmst sama välja :) Kusjuures resto kondiiter tegi seda just nimelt selleks, et inimestel on mingi arusaamatu armastus nende “pisarate” vastu ja kui neid beseekattel ei ole, siis justkui on midagi viga … :D

Kasutasin nii põhja kui ka täidise valmistamisel pruuni suhkrut (seekord demerara’t, aga nt hele muscovado sobib samuti), aga võid selle asendada ka tavalise valge suhkruga. Põhja jaoks lisasin tainasse õlivaba Kreeka pähkli jahu, mis tuleks samuti enne kasutamist sõeluda, sest seal on üllatavalt palju kõvasid kooretükke sees, mis võivad hamba alla sattudes koogisöömise elamuse ära rikkuda. Siia sobib ka see mandlijahu (seda ei ole läbi sõela vaja ajada). Kui sinu jaoks ei pea kook gluteenivaba olema, siis kasuta põhja valmistamisel 190 g nisujahu.

Haki või kuubikuteks ja vahusta suhkruga kohevaks vahuks, seejärel vahusta hulka muna. Sega sõelutud jahud vahu sisse. Suru tainas ühtlase kihina 24 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhja, mis on eelnevalt kaetud küpsetuspaberiga või võiga määritud ja jahuga ülepuistatud. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi.

Vahusta munavalged pehmeks vahuks ja lisa edasi vahustades suhkur 1 sl korraga. Vaht peaks tulema tugevate tippudega ja läikiv. Laota koogi pinnale (soovi korral tee sisse mustreid) ja küpseta ahjus u 10 minutit. Enne söömist lase koogil vormis täielikult jahtuda ja hoia külmkapis.