Go Green smuuti

Seda, et teatud toiduained tekitavad organismis aluselisi ja teied happelisi jääke on teadlikul toitujal niigi selge. Muutes oma toidulauda aluselisemaks on võimalik hoida energiatase kõrgemal, hoida ära viirushaigusi ning muuta oma elukvaliteeti.

Kurb on tõdeda, kuid organismis lokkav happeline pH on enamasti meie oma käitumise ja harjumuste tagajärg. Number üks põhjus happelise keskkonna tekkeks on meie igapäevane toidulaud. Olulised faktorid on ka stress, suitsetamine, sage alkoholi tarbimine ning üldse erinevad kehas toimuvad reaktsioonid, mis väljutavad rakkudest hapnikku ning toitaineid. Probleem tekib siis, kui toidus pole piisavalt happelisust kompenseerivaid aluselisi mineraale. Kui keha ei saa piisavalt kaltsiumi, naatriumi, kaaliumi ja magneesiumi, tekivad rakkudes happed. Siit võivadki alguse saada erinevad tervisehädad.

Millised on soovitused? Toidu aluselisust/happelisust arvestav dieet võimaldab nutuseid olukordi ennetada ja parandada. Üldine soovitus on süüa toiduaineid, mis tekitavad kehas aluselise keskkonna ja aitavad nii rakkudel paremini ja efektiivsemalt toimetada. Väga oluline on aluseliste ja happeliste toiduainete optimaalne tasakaal. Hea tervise säilitamiseks peaks 60% toidulauast moodustama aluselised ja 40% happelised toiduained. Kui väsimus ja haigusemärgid on juba kohal, tuleb olla kriitilisem – 80 % aluselisi ning 20% happelisi toiduaineid.

Millised toiduained on aluselised ja millised happelised? Aluseliste toiduainete hulka kuulub kõikvõimalik värske kraam: enamik puuvilju (ka kuivatatud) ja kõik rohelised köögiviljad, marjad, herned, oad ja läätsed, seened, tofu, pähklid, mandlid ja seemned, värsked puuviljamahlad ning kõik köögiviljamahlad, vürtsid ja maitseained. Happelised on kõik meile harjumuslik – liha, kala, piimatooted, munad ning teraviljatooted, suhkur, kohv, karastusjoogid ja alkohol. Üks suur kahjutegija on aspartaam ehk suhkruasendaja, mille vähkitekitavat toimet uuritakse juba aastakümneid. Hea on teada, et suhkruasendajat on lisatud ka kõikidele light-jookidele. Seetõttu pole Cola Light suurem asi dieedijook, olematust kalorisisaldusest hoolimata. Esialgselt jätab see toiduainete jaotus mulje, et igapäevast toitu enam süüa ei saagi ning tuleb minna üle täielikule taimetoitlusele. Tegelikult see nii pole – nagu eelpool mainitud, on oluline luua tasakaal ning hoida aluselised toiduained lihtsalt ülekaalus. Nagu öeldud – 60% aluselist ning neljakümne ulatuses happelist kraami on igati tervislik lähenemine.

Kuidas saab sidrun olla aluseline ja kanaliha happeline? Oluline on teada, et toiduaine happelist/aluselist reaktsiooni tekitav toime ja toiduaine enda pH on kaks erinevat asja. Nii on näiteks tsitruseliste puuviljade pH happeline, kuid organimis seedimise ja imendumise käigus tekkivad lõppsaadused aluselised. Just seetõttu on sidrun ja sidrunimahk aluseliste omadustega toiduainete nimekirjas. Sama loogika alusel on liha ja teised loomsed produktid algselt aluselised, kuid jätavad seedimise järgselt kehasse arvukalt happelisi ühendeid.*