Kilutrühvlid, kindla peale minek

Mingi sügav ja seletamatu tõmme on ikka selle vana hea kilu-rukkileiva-muna koosluse järele. Hiljuti suurejoonelisele suupistelauale preksusid (armas murdekeelne sõna suupiste-ampsude kohta) meisterdades meenusid mulle kilutrühvlid. Ja hiljem, laua ääres, tuligi selgitusi anda ja retsepti jagada just nendesamade üllatajate kohta. Üdini eestlastlikult maitsedes sobivad kilutrühvlid imehästi igale pidulauale. 24. veebruariks peaks need kuulutama lausa kohustuslikuks:) Olgu see retsept siiagi kirja pandud, tegu ju tõeliselt mõnusate ampsudega. Välimus ja pakendamine võib muidugi täitsa ära petta: väike lapsekäeke tardus “kommi” haarates poolel teel, kui kuulis, et tegu hoopis kilupallikestega. Väga maitsvad, väga lihtsad teha, kindel hitt!

Tarvis läheb: (u 40 tk)

150 g vürtsikilu fileed või kilust tehtud “anšooviseid” õlis 200 g toorjuustu 2 keedetud muna pundike tilli ja murulauku veeretamiseks riivleiba Haki noaga või vajuta kahvliga kilud peeneks.

Haki till ja murulauk, peenesta kahvliga keedetud muna. Sega  toorjuustuga ühtlaseks massiks. Võta peopessa väike portsuke valminud segu, vormi pallike. Veereta pallikesi taldrikule raputatud riivleivas. Hoia serveerimiseni külmas.

Tänud inspiratsiooni eest lähevad Elisele (“Elis köögis”) ja Angelica Udeküllile.