Kisir
Vahel me planeerime, unistame ja ootame midagi väga, ent võime kurbusega lõpuks avastada, et oleme oma lootused ootamatult nii kõrgeks seadnud, et hiljem oleme sunnitud pettuma. Teinekord aga satume olukordadesse, millest me mitte midagi oodata ei oska ja väljume nendest ülimalt positiivselt meelestatuna. Selliste mõtetega naasin ma nädalapäevad tagasi Türgist, kuhu ma sõitsin väga eksprompt-ideena ja pigem negatiivselt meelestatuna, aga saabusin sealt täielikult laetult ja emotsionaalselt ülivõrdes häälestatuna, seda eneselegi üllatusena. Mis? Miks? Ja kuidas? – Piisas lihtsalt õigest ajastusest.
Kuna reisiseltskonnaks oli päikesekummardajatest naised ja üks mini-inimene, siis valitud all inclusive hotellipakett (millest ma varasemalt pole osanud lugu pidada) veenis mind oma suure kaamera maha jätma, seega toidupilte ma seekord teiega jagada ei saa. Küll aga leidsime sealt enesele mõned lemmikud, mida kodus järele tegema hakata.. seda küll alles peale esimest paari päeva, sest alguses olime šokeeritud all inclusive toidulauaga kaasnevast vaatepildist – ma pole sellist ahnust, kuhjamist ja raiskamist varem näinud ja kohati tundus nagu oleksime loomaaeda sattunud (ravisime kordamööda teineteist, et süüdi pole kohalikud, vaid just needsamad uhked turistid, kes rikkaliku valiku ees loomastuvad). Õnneks kohanesime kiiresti ja paari päeva möödudes olime sattunud graafikusse, kus restoranis suurem möll oli vaibunud ning saime inimlikul kombel toitu, teineteise seltskonda ja ümbritsevat keskkonda nautida. Kõik on ajastamise küsimus :)
Üheks meie igapäevaseks lemmikus sai Kisir, mis on türklaste versioon Tabbouleh-st. Kisiri põhikomponentideks on bulgur-nisu (mida häda pärast võib ka kuskussiga asendada), tomatipasta, tšillipasta, sidrunimahl ning maitserohelistest petersell ja münt. Ülejäänud ainetega on mängimisruum laiem ning vastavalt regioonile või sööjate eelistustele võib üks versioon teisest tugevasti erineda, aga tunda peab olema nii värskust, hapukust kui teravust. Just see peidetud aga tuntav teravus on see põhjus, miks Kisiri on mõistlik pigem just väikeste portsjonitena ja kõrvalroana serveerida.
Vaja läheb:
2,5 dl bulgur-nisu
1,25 dl keevat vett
2 keskmise suurusega tomatit
1/2 pikka kurki
2-3 spl tomatipastat
2 spl oliiviõli
1 spl tšillipastat* või 1/2 hakitud tšillipipart
1 väikese sidruni mahl
1 spl granaatõunasiirupit **
peotäis hakitud peterselli, münti, rohelist sibulat ja tilli
soola
purustatud musta pipart
*tšillipastasid on väga erineva vürtsikusega, seega tasub temaga ettevaatlikult ringi käia ja vajadusel hiljem juurde lisada.
**granaatõunasiirup annab salatile õrna magusa meki, aga selle puudumisel võib ta lihtsalt salati koostisest välja jätta ja veidi vähem sidrunimahla kasutada
Aseta bulgur-nisu kausi põhjale ning vala üle keeva veega. Kata kauss rätikuga ning lase 10-15 minutit paisuda.
Samal ajal saab teha ülejäänud ettevalmistused Kisiri valmistamiseks.
Haki tomatid ja kurk pisikesteks kuubikuteks ning tõsta koos kogu hakkimisel tekkinud vedelikuga bulgur-nisu juurde kaussi.
Haki roheline sibul, petersell, münt ja till peeneks ning tõsta samuti kaussi.
Sega omavahel sidrunist pressitud mahl, oliiviõli, tomatipasta, tšillipasta, granaatõunasiirup* ja maitseained, vala ülejäänud ainetele peale ning sega kõik hoolega läbi.
Maitse, Kisir peab olema värske, õrnalt hapukas ja tuntavalt vürtsikas. Vajadusel lisa veel tšillipastat, sidrunist pressitud mahla või soola.
Enne serveerimist lase toatemperatuuril veidi tõmmata ja maitsestuda.
Serveeri kõrvalroana.
