Klassikaline hummus tortiljakrõpsudega

Täna kuu aja pärast (13. mail) on rahvusvaheline hummusepäev! :) Kuna olen omajagu hummust kuu aja jooksul kodus istudes valmistanud (täna tegin jälle kahekordse koguse), siis mõtlesin klassikalist retsepti meelde tuletada. Blogis on juba olemas ammusest ajast kaks varianti, samuti lehtkapsahummus, aga ega küll küllale liiga tee nagu juba vanarahvas teadis rääkida ;-) :D

Legendaarne kikerhernestest kreem ehk hummus sobib nii hommiku-, lõuna- kui ka õhtusöögiks. Teadlaste arvates pidavat hummuse söömine vähendama agressiivsust ja leevendama kerget depressiooni ;-)

Kuigi hummusepäev leiab aset sel aastal alles kaheksandat korda, on seda söödud Lähis-Idas juba aastasadu. Hummus on põhjustanud sealkandis isegi riikidevahelisi pingeid, sest Liibanoni ettevõtjad soovisid keelata Israelil oma kikerhenekreemi hummuseks nimetamast samal põhimõttel nagu kõiki klassikalisel meetodil valmistatud vahuveine ei tohi šampanjaks nimetada. Pole vist vaja öelda, et iisraellased peavad hummust jällegi oma toiduks ja kõik mu tuttavad, kes Israelis käinud (ja ma ise nende hulgas), kiidavad sealset hummust teavani. Kuigi ei saa siinkohal mainimata jätta, et kõige parem on ikka enda tehtud :)

Hummusele, millele esimesed kirjalikud viited on väidetavalt juba Vanas Testamendis, on pärit tegelikult ikkagi just Araabia maadest ja Israelis levis see alles 1940-50ndatel aastatel. Seal tõusis kikerhernemääre tasapisi rahvustoidu staatusesse ja peamiselt nauditakse Israelis hummust just lõunasöögiks, samas aga näiteks palestiinlased söövad hummust pigem hommikueinena. Lähis-Ida riikides on kikerhernepasta terve söögikorra eest, mida serveeritakse soojalt koos pitaleiva ja marineeritud aedviljadega.

Hummus, mis tähendab araabia keeles kikerhernest, peab sisaldama kikerherneid. Muidu on see lihtsalt suvaline kreem, määre või dipikaste. Loomulikult võib sellele lisada igasuguseid põnevaid maitsenüansse alates röstitud paprikast, küüslaugust või porgandist lõpetades lehtkapsa, kuivatatud tomatite, vürtside ja ürtidega. See-eest “hummus”, mis on peedist või mõnest muust aedviljast, punastest ubadest vms, ei ole tegelikult hummus. Magusat hummust aga peetakse suisa pühaduseteotuseks.

Autentne hummus valmib kuivatatud kikerhernestest, sest võrreldes konserveeritud kikerhernestega on tulemuseks maitserikkam kreem. Mina siiski teen enamasti konservist (korraga alati kaks 400 grammist purki), sest saab kiiremini, ja lisan hummusele ohtralt konservivedelikku.

Kikerhernestega samaväärselt oluline on tahiini ehk seesamiseemnetest pasta, mille pealt ei tasu kokku hoida – osta kõige kvaliteetsem ja “puhtama” koostisega, mis poes saada on. Pikalt ei tasu seda pastat külmkappi seisma jätta, kuna rasvane seesamiseemnepasta rääsub kiirelt ja annab hummusele terava ebameeldiva maitse.

Kirjutasin eelmisel aastal LP-sse hummusest pika loo. Ma ei hakka artikli sisu siia ümber kirjutama, sest muidu läheks praegune niigi juba päris pikk postitus veel vähemalt kaks korda pikemaks, aga keda huvitab, siis lugu on endiselt ilusti online’is olemas :)

Klassikaline hummus ehk kikerhernepasta

Hummusega söömiseks sobivad kõik meelepärased asjad alates pitaleivast ja rukkileivakrõpsudest lõpetades hooajaliste aedviljadega. Kevadel näiteks on eriti heaks lisandiks sparglid ja redised, kuid nui- ja lillkapsas, kurk jms on igal ajal head võtta.

2,4 dl kuivatatud kikerherneid
1 tl soodat
3 dl tahiinit
2-3 sl värsket sidrunimahla
1-2 küüslauguküünt
1 tl vürtsköömneid
1 tl soola
oliiviõli jm lisandeid

Aseta kikerherned koos külma veega kaussi (arvesta, et kikerherned paisuvad vähemalt kahekordseks) ja lase neil vähemalt 8 tundi liguneda, veel parem üleöö. Kurna, aseta koos sooda ja veega potti ning lase keema tõusta. Lase keskmisel kuumusel podisedes 30-40 minutit keeda ja eemalda keemise ajal tekkinud vaht. Ära kaant potile peale pane. Kui kerkherned on pehmed (proovi näppude vahel, kas õnnestub kerge vaevaga kirkerhernes puruks pressida), siis kurna jättes 1-2 dl keemisvedelikku alles.

Aseta pehmed kikerherned köögikombaini ja töötle ühtlaseks pastaks. Lisa pisut keemisvedelikku, et konsitentsi kreemjamaks muuta. Seejärel lisa tahiini, sidrunimahl, küüslauk ja sool ning töötle ühtlaseks kreemjaks massiks. Maitse ja maitsesta vajadusel. Nirista serveerimisel lahkelt peale head oliiviõli, puista musti seesamiseemneid ning raputa soovi korral sumahhi ja koriandrilehti. Naudi koos pitaleiva või meelepäraste krõpsudega.

Tortiljakrõpsude jaoks on vaja pakki tortiljasid või õhukest lavaši, oliiviõli ja maitseaineid (kuivatatud ürte, nt punet, jahvatatud tšillit, paprkapulbrit vms). Lõika tortiljad või lavaš tükkideks (tortiljad epuhul saad toimida nt nii, et asetad kõik lõikelaual hunnikusse ja lõikad terava noaga kaheksaks sektoriks). Laota ühe kihina küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, nirista peale oliiviõli, puista meelepäraseid maitseaineid ja küpseta ahjus 200 kraadi juures 4-6 minutit kuni krõpsud hakkavad kergelt pruunistuma.