Küpsetatud rooskapsas peedi ja granaatõunaga
Kui nädalavahetusel Viimsi taluturul ringkäiku tegin, tahtis tuul küll kõrvad peast rebida, kuid valiku üle sellegipoolest nuriseda ei saanud. Teiste seas sai koju toodud ka kotitäis õige kena rooskapsast ja mõned pikad peedid.
Ahju need tegelased rändasid ja üpris huupi kokku miksitud roog sai vist täitsa maitsev, sest kui taldrikutäit pildi jaoks kohendasin ja pannilt paari punast peediratast juurde haarama läksin, selgus, et keegi oli vahepeal kogu roa üksi kinni pistnud. Pidavat mu oma viga olema, et nii hea toidu tegin – seda ütles muide lihasööjast mees. Tuleb siis retsept siiagi kirja panna, et meelest ei läheks – paberile tehtud kritseldused kipuvad millegipärast vajalikul hetkel alati kuhugi ära kaduma.
Kes harissaga veel sõbraks saanud ei ole, siis tasub tutvust teha – mina olen sellest viimaste aastate sügistalvisel hooajal täielikus sõltuvuses.Tegu on Põhja-Aafrika päritolu vürtsika tšillipastaga, mis toidule mõnusa ja soojendava Lähis-Ida hõngu juurde annab. See sobib hästi ka näiteks hautistesse, panniroogadesse ja enamikesse köögivilja- ja liharoogadesse. Olen harissat ostnud tavaliselt Piprapoest, kuid viimati kohtasin seda ka Selveri gurmeeosakonnas ja ilmselt on see mõnes teiseski suurema valikuga kaupluses ennast riiulisse sättinud. Bulgurnisu võib retseptist ka üldse välja jätta, kui toekamat einet ei soovi või plaan on kapsast-peeti pigem kõrvalroana kasutada. Selle võib asendada aga ka näiteks kinoa või kuskussiga.