Läbi sohi pošeeritud munad.

Kas te olete kunagi üritanud serveerida korraga suuremas koguses pošeeritud mune nii, et nad kõik jõuaks sööjate ette just selles kõige ehedamas olekus, nii, et munale sisselõike tegemisel sealt veel kuumalt aurav rebu välja voolab?  Oeh…mitte, et see mul nüüd uuesti just neelud käima pannud oleks :)
Ei, ma ei räägi toitlustamisest ega suurtest rahvamassidest. Piisab juba mõnepealisest seltskonnast, kes ilma kooreta keedetud mune keskmisest veidi enam armastavad (Loe: Mina! Mina! Mina!).
Võttes arvesse, et ühe keskmise võimekusega koduperenaise (või -mehe) jaoks on mõistlik keeta kuni neli ilma kooreta muna korraga, et neil potis piisavalt ruumi oleks ja, et igaüks neist ikka piisavalt keetja tähelepanu ka saaks, siis see ilmselgelt vastab juba alguses tõstatatud küsimusele: See ei ole väga kergesti teostatav ülesanne! Või siiski?
Tegelikult on olemas ilma kooreta munade keetmiseks üks hoopis teistmoodi metoodika, mille otsa ma sattusin kunagi ammu juba Dorie Greenspani “Around My French Table” raamatut sirvides ja kasutan seda siiani just suurema koguse ettevõtmisel.
 Päris pošeerimiseks ma seda siiski ei nimetaks, pigem nagu laisa-mehe-pošeerimine või siis isegi sohi tegemine, sest muna ise otseselt veega kokku ei puutugi, küll aga tulemus on täiesti samaväärne, kui mitte parem?! (Loe: kindlam)
Nii saan ma suures potis keeta täpselt nii mitu muna, kui anum mahutada suudab ja seda kõike üheaegselt ja pisikese eeltööga (mida saab ka eelmisel õhtul teha, et hommikuks ainult keetmisvaev jääks). Enne suurte koguste ette võtmist soovitan paari muna kaupa siiski katseid teha, et täpne keetmise aeg enda jaoks kindlaks teha.
Üks plusspunkt Dorie esitletud meetodile on veel see, et me ei pea muna keetma äädikaga maitsestatud vees. Olen isegi kokku puutunud selliste inimestega, kellele see lõhn konkreetselt vastu hakkab. Siin meil äädikat vaja pole ja ainus asi, mis muna ja kilekihi vahele jääb, on puhas ja kvaliteetne oliiviõli (kindlasti soovitan ka pähkliõlisid vm õlisid proovida), mis teeb selle lihtsa hõrgutise veel hõrgumaks! :)

Vaja läheb:
*võimalikult värskeid mune, soovitatavalt talumune
*pisikest kaussi, kuhu munad lüüa
*kuumakindlat toidukilet
*oliiviõli vm kvaliteetset õli (minule meeldib siin näiteks kreekapähkliõli)
*majapidamisnööri vm. keetmiseks sobivat nööri
*potti veega munade keetmiseks

Lõika kilest välja kaks väikest ruutu muna kohta ja tõsta need teineteise peale. Pealmine kile pintselda keskelt üle õliga ja tõsta need siis väikese kausi süvendisse nii, et õlitatud kile jääb peale (vt.allolevat pilti).

Kaks kihti kilet on oluline seetõttu, et õhukesele toidukilele võivad kergesti tekkida mikroskoopilised kahjustused, kust muna võib läbi lekkida. Minul on kodus suur rull tugevat kuumakindlat toidukilet ja seda olen ma küll ainult ühekordsena kasutanud, aga see-eest olen ka ekstra-hoolikas olnud.

Löö ettevaatlikult muna süvendisse nii, et rebu jääks terveks. Tõsta kile ääred muna kohal kokku, keera peale väike vint ja seo see siis võimalikult muna lähedalt nööriga kinni, aga jäta siiski ka väheke “hingamisruumi”.

Toimi ka järgmiste munadega samamoodi.

Kui kõik munad on kokku pakitud, siis aja suures potis vesi keema. Alanda kohe kuumust nii, et vesi vaikselt podiseks ja tõsta munapakid keevasse vette. Keeda neid vahepeal torkimata 5-6 minutit, olenevalt kui vedelat rebu soovid. Tõsta pakikesed vahukulbiga veest välja ja lase umbes pool minutit toatemperatuuril seista.

Lõika pakikestelt “müts” maha ja tõsta muna ettevaatlikult kilest välja. Aseta näiteks salatipadjale, küpsetatud köögiviljadele või hoopis võileivale koos krõbedaks praetud peekoniviiluga – kuidas hetkel isu ja soovi on.

Raputa peale värskelt purustatud musta pipart ja meresoola ning serveeri kohe!