Lihtsamast lihtsamad krõbedad nektariini-halvaapirukad

Pirukad on ülimalt kerged valmistada ja retsept on juba sellepärast eriti hea, et vabalt võib kolmandiku, aga ka suisa pool pakki halvaad küpsetamise käigus ära süüa ja mitte midagi ei juhtu. Vähemalt mitte pirukatega ;-)

Suvisel ajal küpsetan vist isegi veel rohkem kui muidu – pidevalt on mõni sünnipäev, aiapidu, piknik või niisama istumine, kuhu on vaja midagi kaasa teha. Minu jaoks ei ole see loomulikult tüütu kohustus, vaid võimalus teha midagi uut ja huvitavat. Samas on ka sööjad alati olemas ehk pole vaja mõelda, et kuidas oma järjekordset šedöövrit realiseerida:) Kuigi ma üldjuhul katsetan oma retseptid  mitu korda läbi, enne kui need kuskile avaldamiseks saadan v blogisse lisan, siis neid pirukad olen nüüdseks teinud päris palju kordi lihtsalt olude sunnil, sest see on tõeliselt hea lihtne ja kiire võimalus saada ahjusoojad krõbedad pirukad külla kaasa võtmiseks, kui aega napib. Nt oled leppinud suve alguses oma ainsaks “vabaks” pühapäevaks kokku aiapeo Tartus ja avastad alles hiljem, et samal nädalavahetusel on reedel ja laupäeval tegelikult vaja Haapsalus olla:D Loomulikult jõuab ilusti mõlemale poole (asi see 275 km siis ühest kohast teise kihutada on?!) :), aga küpsetamisaega jääb paraku minimaalselt. Samas ei saa ju inimestele pettumust valmistada ja ainult veinipudeliga külla minna!:) Enamasti inimesed arvestavad sellega (isegi kui me pole seda kokku leppinud), et mul on külla tulles alati vähemalt üks kook (aga sageli kaks või kolm, harva ka neli) kaasas. Pärast ühte u kuu aega tagasi toimunud sõbranna sünnipäeva, kus ei olnudki midagi magusat ja millegipärast sain mina etteheitvate pilkude ja märkuste osaliseks (mitte küll tõsiselt ja pahaselt, pigem läbi huumori – aga ikkagi) ning üks inimene isegi ütles, et ta tahtis koogi teha, aga teadis, et mina tulen ja siis ei hakanud küpsetama, võtan ma inimeste ootusi enda suhtes ja oma sotsiaalseid kohustusi eriliselt tõsiselt! :D :D :D Niisama ilma koogita enam naljalt koduuksest välja ei astu ;-)

Suvel on eriti palju ringi sõitmist ja kui ma ei saa oma koduköögis süüa teha, siis mulle meeldib teha eriliselt lihtsaid asju ning poest ostetud lehetainas on siinjuures tänuväärne abimees. Halvaaga pirukad tulevad sarnaselt sinihallitusjuustu-pirnipirukatega alati hästi välja ja reeglina meeldivad kõigile, samas pole vaja erinevaid keerulisi komponente ega pikka aega köögis veeta.

Minult hästi tihti küsitakse, kas ma teen ka lehttaina ise, aga enamasti mitte. See on kohutavalt tüütu ettevõtmine (nt siin, aga ka mõnes teises kokaooli postituses olen sellest ka kirjutanud) ja ausalt öeldes nüüd, kui kvaliteetset võiga valmistatud tainast juba ka Eestis toodetakse, ei näe ma selliseks mässamiseks mitte mingisugust vajadust.

Halvaaga olen viimasel ajal teinud eriti palju katsetusi alates juustukoogist ja kohupiimakreemist lõpetades keekside ja pirukatega,  näiteks kaneelisaiade sisse on halvaa suurepärane lisand.  Varasemast ajast on olemas juba üks halvaaga rabarbrikook, mis siiani üks mu enda lemmikuid on.

Praeguse piruka puhul, samuti nagu kohupiimakreemis ja juustukoogiski võid halvaa vabalt asendada martsipaniga ja toimida nii nagu nt selles retseptis kirjas on, samuti võib riivitud martsipani segada toasooja toorjuustuga. Halvaa ja martsipani puhul kehtestasin aga edaspidiseks reegli, et neid ma enam nö tagavaraks koju ei osta, kui ainult siis, kui on konkreetselt vaja. Niisama keldririiulil muu toidukraami juures või köögikapis hoidmine lõppeb alati teadagi millega ehk kui vaja on, siis pole neist kummastki lõhnagi enam järel … :)

Et suvi hakkab sel korral vaikselt lõpule jõudma, siis võib vabalt asendada nektariinid ka õunte või ploomidega. Naljakas, aga juba mitu nädalat on looduses tunda sügisest hõngu, paljud sügisõunte sordid ja ploomid on valminud, marjapõõsad tühjaks saanud, see-eest aga pohlad metsa all ilusaks punaseks muutunud. Aias istudes on pidevalt ümberringi õunte maha potsatamist kuulda:) Kuigi ööd on viimastel nädalatel olnud oluliselt soojemad kui juunis-juulis, siis augustikuise tähistaeva all on sügistunne kuidagi eritiliselt tugev. Nädal tagasi Otepääl  pärast sauna terrassil pikutades oli meil kõigil tunne, et kohe käes, aga supertore, et suvi veel enne seda kohale jõudis – möödunud nädalavahetus oli juba suvisem kui suvi ise sel aastal, vähemalt Lõuna-Eesti kuplite vahel :)

Retsept ilmus eelmisel laupäeval LP-s mu virsikuloo juures.

Vaja läheb:
500 g pärmi-lehttainast
3- 4 nektariini või virsikut
150 g toasooja toorjuustu
150-200 g (1 pakk) halvaad
2+2 sl vedelat mett
musta pipart

Lõika virsikud u 1- 1,5 cm jämedusteks sektoriteks. Lõika tainas u 10×10 cm ruutuseks. Tee terava noaga iga tainaruudu äärest u 1 cm kaugusele sisselõige tainast mitte päris lõpuni läbi lõigates ja torka keskosa tihedalt kahvliga läbi.Sega tükeldatud halvaa toasooja toorjuustu ja 2 sl meega läbi ning laota segu tainale nö raami sisse. Kata õhukesteks sektoriteks (max o,5 cm) lõigatud nektariinidega. Jahvata soovi korral peale musta pipart. Küpseta ahjus 200 kraadi juures u 20 minutit kuni taina ääred on pruunid ja krõbedad ning puuviljad pehmed. Võta pirukad ahjust ja nirista peale mett. Parimad soojalt!

Teine variant on ilma toorjuustuta ehk haki halvaa ja laota see tainaruutudele raami sisse. Kata nektariiniviiludega, jahvata peale musta pipart ja puista demerara suhkrut (u 2 tl) ning pärast ahjust välja võtmist nirista veel vedelat mett ka.