Metsamarjadega kookose-kohupiimakook

Olen küll selle postitusega veidi hiljaks jäänud, isegi kuunumber on vahetunud, aga eks parem hilja kui homme! Teemaks siis 24. veebruar, ehk popilt-moekalt #EV98, nagu eri kanalites näha võib.

24. veebruar oli meie peres tegus päev. Tähistasime nii Eesti ka minu täditütre sünnipäeva ja tema muidu tublidust kuubis, ning kõigele lisaks tegime õues ka minitalgud. Majake mere ääres metsas on iga eestlase unistus. Kui aga see mets majale liiga lähedal on, võib juhtuda, et mõni puu, pisikeste pahalaste poolt ära uuristatud, võib tormituultes ohtlikuks muutuda. Parata polnud midagi, püsti selliseid ei tohi jätta… Kokku sai 5 tüve pikali lükatud-tõmmatud ja ka maja jäi terveks. #success! Tore oli muidugi see, et algselt tugeva meesjõuga planeeritud talgud lõppesid sellega, et pere kõige nõrgemad entusiastlikumad naised olid põhitööjõud. Aga eks me ju kõik teame, et eesti naine on üks tugevamaid loodusjõude, nii et kõik sai tehtud, mis vaja!

Põhiline talgunali oli sel korral “küll see aeg ikka lendab”. Alustasime kuusest ja ilmselt ei ole raske ette kujutada, mis jõululõhn värsketest kuuseokastest tuli! Läks kenasti ka valge lumetekiga kokku. Järgmiseks läksime kase kallale ning vanaema nobedad näpud jõudsid päris mitu kimbukest kokku seada. Kui raagus kaseoksad tuppa vaasi viia, toovad tärkavad lehed kui võluväel ju kevadhõngu tuppa! Nii et jõudsime poole tunniga jõuludest kevadesse. Pool tunnikest veel otsa ning ka jaanipäeva saime ära tähistatud, kuna kõik need oksad, mis kütteks ei läinud, tuli ju lõkkesse viia! Aeg lendas tõesti.

Värskes õhus mütates ja oksi tassides läks kõht korralikult tühjaks, nii et me otsustasime ettenägelikult mitte minna klassikalise külmlaua teed à la täidetud munad, kiluvõikud jne, vaid tegime korraliku sooja söögi tublidele talgulistele ja õigeaegselt laekunud (klaasikõlistamise ajaks, hiheehuu) külalistele. Okei okei, ikka natuke oli Eesti Asja ka laual. Näiteks singirullid, korralikult küüslaugust krehvtised, nagu peab. (Et kohe singirullide kõrval ka guacamolega suupisted olid, siin eestlushetkel vist ei tohiks mainida.)

Ilma koogita ei ole aga ju õige sünnipäev, nii et ka magus sai lauale kantud. Retsepti võtsin siit blogist, tegin väikesed mugandused suurema vormi jaoks ning kiidan igati! Supermahlane ja hea kook, kus kohupiimale annavad kookos ja laim mõnusa maitsenüansi. Järgmisel korral teen täidist isegi suurema koguse, et kõike seda headust ühte tükki rohkem mahuks. Krõbe üllataja oli selle retsepti juures koogipõhi, kus tavalisele Digestive küpsistest põhjale oli ka kookos- ja kaerahelbeid lisatud. Hea idee, mida ka juustukookide juures kasutada. Mustikad-põldmarjad sobisid kreemja täidisega imeliselt ning kook kadus laualt kiiremini kui elu24 jõudis presidendi vastuvõtu kleidikommentaaridega alustada.

Metsamarjadega kookose-kohupiimakook

26-cm vorm

Põhi:

150 g Digestive’i küpsiseid

3 sl kookoshelbeid

3 sl täistera kaerahelbeid

2 sl fariinsuhkrut

70 g võid

Täidis:

600 g vaniljemaitselist kohupiimapastat

300 g kookospiima

3 muna
0,5 dl suhkrut

1 laimi mahl

2 sl kookoshelbeid

4-5 peotäit mustikaid ja põldmarju

Põhjaks sulata või, purusta küpsised ning sega kõik ained omavahel. Suru segu küpsetuspaberiga kaetud lahtikäiva vormi põhja. Eelküpseta põhja 200 kraadi juures 12-15 minutit, kuni põhi on krõbe ja helekuldne.

Täidise jaoks klopi lahti munad ning sega juurde kohupiimapasta, kookospiim, suhkur ja kookoshelbed. Pigista juurde ka laimimahl. Vala segu eelküpsetatud põhjale ning puista koogile marjad. Küpseta kooki 160 kraadi juures umbes 50 minutit, kuni kook on küps, kuid keskelt veel veidi võdiseb. Lase jahtuda ning hoia üleöö külmkapis. Serveeri külmkapikülmalt.

Ilusat märtsi algust, aga veel isamaalisel lainel jätkates, “Ilus maa” 2014. aasta laulupeolt. Võimas. Kaunis.