Mustika-banaani purukook

Marjahooaeg on käes! Metsad mustavad mustikatest, põõsad on tikritest-sõstardest lookas, ja vist kõik eestlased on oma silmaga kinnituse saanud, et selle suve märksõna on vaarikauputus. Korilane minus on ka pead tõstnud ning sügavkülm vaikselt täitub. Eelmisel nädalavahetusel käisin ka Tartumaal maakodus karpe täis noppimas – saak oli korralik ja vähemalt uue aastani peaks nüüd hommikusöögimarju ja ehk ka mõne koogi jagu jätkuma. Kui maalt mustsõstrapõõsad pärast kaht intensiivset korjamist ainult grammi võrra tühjemaks olid jäänud, käisime ka Tartu linnas vanaema aiast läbi. Vanaema ise ütles meile telefonis, et kahjuks vaarikaid enam ei ole eriti. Khmm. Oksi polnud marjakobarate (sic! Ma pole kunagi sõna kobar vaarikate kohta varem kasutanud!) alt pea nähagi ning järjest uute karpide täitmisest sai tol hetkel maailma tähtsaim ülesanne. Hasart. “Kristi, tule vaata siia, kui palju siin veel marju on!” “Ei, ma ei saa, ma pean siin korjama!” Selline tunne oli, et kõrvale isegi ei saa vaadata, muidu äkki selgub, et see on ainult illusioon ning kõik need ilusad punapõsksed kaovad.

Mis muud? Astelpajusid sel aastal eriti meil aiast ei tule, ning ka kirss oli päris kurb. Üks mari tal täpselt terve puu peale oligi – ju olid linnud oma töö teinud. Ja siis juba õunad-ploomid? Oeh, ei tasu liiga kaugele ka mõelda. Muidu tundub juba, et peaks piparkooke hakkama tegema ning lihavõttemune ka värvima. Iga asi omal ajal. Hetkel naudin igapäevast värske marja vitamiinilaksu ning ootan, et eestimaised lihatomatid valmis saaks. Suvi!

Mustikad ja banaan. Kahtlane kombinatsioon? Ühelt poolt meie oma metsade viljad, teisalt võõramaised chiquitad, Euroopasse jõudnud pärast pikka merereisi. (…kui Islandi magic kasvuhooneid, kus samuti banaanid kasvavad, mitte arvesse võtta.) Võin kinnitada, et need kaks sobivad ideaalselt kokku! Välismaised kokanduslehed on “banana & blueberry” retsepte täis. Põhiliselt muffineid ja keekse (banana blueberry bread!), aga sekka ka smuutisi, jäätiseid ja muud toredat. Miks siis meie ei võiks sama trendikad olla, pool toorainest ju igati mahe ja kodumaine, ehk tasakaalustab Kaugemaa kollaseid kõverikke?

Sel korral jõudis banaan kodusesse mustika-kohupiima purukooki – suvine klassika Eestimaa köökides. Retsept Dagrise blogist Sööme silmadega, kus on saanud ka palju kiita. Kui kasutad suurt ahjuplaati ning tahad veidi kõrgemat kooki, siis soovitan ka koguseid suurendada poolteist kuni kaks korda.

Mustika-banaani purukook

väiksem ahjuplaat

Põhi:

Täidis:

Surista võitükid jahu, suhkru, vanilje ja küpsetuspulbriga blenderis ühtlaseks. Vala puru toidukilele ning suru kile abil palliks. Jäta vähemalt pooleks tunniks külmkappi seisma. Võid puru ka eelmisel päeval valmis teha, siis läheb koogitegu eriti kiirelt.

Sega kohupiim jogurtiga (või keefiri või hapukoorega) lahti ning maitsesta suhkruga. Lisa ka kahvliga purustatud banaan ning munad. Võid jätta banaani ka suuremaid tükke, need jäävad koogis eriti head.

Suru 3/4 purust väiksema küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadi põhjale, vala peale kohupiim, puista sellele mustikad ning marjadele ülejäänud puru. Küpseta kooki 180 kraadi juures 40-45 minutit, kuni kohupiimakiht on tahenenud ning kook küps. Lase jahedas enne serveerimist üleöö seista ja maitsestuda. Serveeri külmkapikülmalt.

A-ha “Take on me” rahulikumas võtmes. Et on juuli lõpp ja päikeseloojang ja õhtu ja tuuletu ilm ja kuigi nina juba veidi külmetab õues, tuleb tekk lihtsalt rohkem ümber tõmmata ja. Jälle on hea.