Roosiaia ploomimoos
Et mulle meeldib viimasel ajal väga ploomi, vanilje ja roosi kombinatsioon, siis proovisin seda ka talveks purki varuda – kui süüa ei raatsi, siis on hea kasvõi nuusutadagi. Selle lõhnabuketiga hoidise valmistamisel kasutasin moosisuhkrut, sest nii saab vedelikule toekama konsistentsi ja pealegi kulub seda vähem kui tavalist lauasuhkrut. Marmelaadisuhkruga tasub ka proovida. Sel juhul jääb moos veel paksem ja nagu suhkru nimetusest aimata võib, marmelaadisem. Kui roosi õielehti ei leia, siis tegelikult midagi katki ei ole. Vähene kogus roosivett annab maitse- ja lõhnanüansi kenasti edasi. Seda kulub küll päris vähe, kuid õnneks leiab roosilõhnalisele vedelikule kasutust mujalgi. Näiteks olen maitsestanud sellega magustoite, puuviljasalateid ja väga mõnus saab ka ahjukana ras-el hanout’ maitsesegu, roosivee ja sidruniga – viimane põnev soovitus pärineb tegelikult Londonist pärit toidustilistilt Katie Giovannilt, kellega mul suvel kohtuda õnnestus ja sedasorti kergelt vürtsikas kana maitseb isegi lastele.
Moos ise valmib väga lihtsalt, kuid tahab enne keetmist pisut maitsestuda. Purkide steriliseerimiseks võiks need eelnevalt leotada ja muidugi korralikult pesta. Mina lasen neil peale seda ahjus 150 kraadi juures ca 15 minutit kuuma saada, siis lülitan ahju välja ja hoian veel 10 minutit ahjus. Purgikaaned tasub kergelt läbi keeta ja siis võibki purkipanek alata.
1l
* Retsept valmis koostöös D-kokaraamatuga