Šokolaadi ja rosinatega haputaignaleib

Tegelikult ma korralikku musta rukkileiba küpsetada ei oska. Olen proovinud. Jätab soovida. Ja ausalt öeldes, kui taluturult ja Põhjakalt saab head leiba, siis milleks ennast katkestada?

Ja siis ma üritasin ise juuretist teha. Päris mitu korda. Ja ikka keeras lõpuks ära ning asja ei saanud.

Aga nüüd ma olen avastanud vahepealse variandi – juuretise ostan ja leiva teen kummalise. Aluseks võtan ikka How to make bread (Emmanuel Hadjiandreou). Esimene katsetus oli peedileib (sisaldas toorest riivitud peeti) ja see osutus väga populaarseks.

Peedileib

Järgmine oli tomatileib (tomatimahla ja päikesekuivatatud tomatitega), maitses samuti hea. Karulauguvõiga sobis ka hästi.

Tomatileib

Siis sai tehtud üks juustu ja tšilliga.

Ogaline

Ja tänane šedööver, nagu pealkirjast lugeda, on šokolaadi ja rosinatega (originaalis peaks sõstrad olema). Ausalt, ma arvasin, et sellest tuleb küll nüüd esimene söödamatu käkk. Esiteks oli juuretis juba natuke liiga kaua külmkapis olnud ja teiseks – šokolaadileib, mõelge nüüd ise ka?!?

Kerkinud

Aga nii kummaline kui see ka ei ole, tuli leib täiesti leivaliku konsistentsiga ja ootamatult meeldiva maitsega.

• 200 g rosinaid (või sõstraid)
• 80 g Bitteri šokolaadi (originaalis on piimašokolaadinööbid, aga mul pole piimašokolaadi, nööpidest rääkimata)
• 330 g nisujahu
• 1,5 tl soola
• 2,5 spl kakaopulbrit
• 170 g juuretist
• 250 ml sooja vett

Leib

Sega ühes väiksemas kausis jahu, sool ja kakaopulber. Teises kausis sega juuretis ja soe vesi. Siis lisa kuivained juuretiseveele, lisa ka rosinad ja šokolaad ning sega (puulusika või käega) ühtlaseks. Kata kauss näiteks taldrikuga ning jäta 10 minutiks seisma. Seejärel sõtku natuke. Tegelikult ei saa seda sõtkumiseks vist nimetada, põhimõtteliselt tirid taigna servad taignapalli keskele, samal ajal kaussi keerates. Jäta jälle 10 minutiks kaetult seisma ja siis korda sõtkumist veel 1-2 korda. Pärast viimast korda lase taignal tund aega kaetult kerkida.

Tunniga peaks taigen kahekordseks kerkima. Minul ei kerkinud, aga sellest ei tasu end heidutada. Nüüd järgmises etapis paneb EH taigna uuesti kerkima kergitamiskorvikesse. Mul sellist asja pole. Ma üldiselt panen samasse vormi kus kavatsen küpsetada. Seekord siis täiesti tavalisse keeksivormi. Ma tegin neli võrdset pallikest ja ladusin need vormi. Edasi peaks see nüüd kerkima 3-6 tundi. Eriti hästi kerkib vannitoa põrandaküttel. Ja vat nüüd oleks küll hea kui oleks tõesti ka kerkimist märgata.

Küpsetamiseks tuleb ahi eelkuumutada 240ºC, ahju panna tühi ahjuplaat (mul on kaks seda va, noh, saate aru võret seal ahjus, kuidas nende kohta öeldakse? ei ole ju ahjuriiulid?) ja tassike vett panna valmis. Siis läheb leib kuuma ahju, vesi valatakse ahjupannile, ahju uks kiiresti kinni ja temperatuur 220ºC peale. Küpseta 30 minutit või kuni valmis, põhjale koputades peaks olema selline õõnes heli. Lase restil jahtuda.

Raamatus serveeritakse šokolaadimäärdega. Aga minu meelest ei vaja see midagi. Maitse on tõsiselt ootamatu ja hea, nagu šokolaad, aga nagu ka päris leib, hapukas, rosinad annavad sellist tasakaalustavat magusust. Proovige järgi kui julgete