Vastlakuklid purukatte, kirsikeedise ja martsipaniga

Kell on 6 hommikul, istun Istanbuli lennujaamas, rüüpan värskelt pressitud apelsinimahla ja naudin oma 3 € eest ostetud 2 h interneti kasutamise õigust silmad pahupidi, sest miniatuursel lennukiistmel ei ilmutanud end uni mitte kordagi. Olen harjunud selle poolärkvel ja poole jalaga hauas tundega, mille pikad lennureisid endaga kaasa toovad-eriti viimase kuuaja jooksul, mil minu trajektoor on olnud järgmine:
Tallinn-Birmingham-Amsterdam-Dubai-Pariis-Birmingham-London-Tallinn-London-Birmingham-London-Istanbul-Dubai
Selleks aastaks on lennumiilid igal juhul ette ära kogutud ja istumislimiit on ka kindlasti täis tiksunud-õnneks päris lamatisi veel tekkinud ei ole.
Pärast planeeritud puhkust lõppevad ootamatult minu seiklused Inglismaa, pakkisin asjad kokku ja põrutan nüüd sõna otseses mõttes pea ees kõrbesse. Terve öö pakkides imestasin, kuidas on võimalik, et ühel indiviidil on 1,5 aastaga nõnda palju asju kogunenud, just nimelt asju-esemeid, mida otseselt nagu vaja polekski, aga ära ka ei taha visata ja ju neil mingi eesmärk siiski oli minu toas. Loomulikult ei mahtunud minu ‘’asjad’’ kahte kohvrisse, nii jäi 60% minu varast Inglismaale pööningule paremaid päevi ootama.
Dubais puhkusel olles sain imelise pakkumise kohalikult patisserie’lt alustada tööd Executive Pastry Chefina ehk peakondiitrina. Mind ei pidanud kaua veenma, õigemini mind ei pidanud üldse veenma- inglise vihmane ja hall ilm oli mind ära tüüdanud ning peale teise raamatu kirjutamist ootasingi uut väljakutset oma ellu, sest hinges laiutas suur tühjus-olin ju terve aasta kogu oma energia sinna suunanud ning järsku oli põnevusest, loomisest ja enese proovile panekust vajaka. Loomulikult ei arvanud ma, et väljakutse ootab mind keset kõrbe kuuma päikese all, aga see on vaid boonuseks.
Armsad sõbrad, soovin teile magusat vastlapäeva! Kord aastas võib ju patustada ohtra vahukoorega täidetud nisujahukukleid. Sel aastal said meie kuklite vahele kirsimoos, martsipanitükid ja hästi palju vahukoort. Kuklid said omale peale purukatte, mis muutis ”mütsi” mõnusalt krõbedaks. Minu vastlad said peetud juba nädal tagasi, sest Istanbulis vastlakuklid ilmselgelt ei leia ja mina suur kuklisõber ei saanud ju neid hõrgutisi vahele jätta.

NB! Tublid kukliküpsetajad-sõtkuge tainast nii kaua, kuni muskel mäekõrgune ja elujõud käest kadunud. Ma luban teile, et vähemalt 10 minutit sõtkutud tainas kerkib ahjus mehiselt, jääb süües mõnusalt kerge ja õhuline!
Vaja läheb: (u 15 tükki)
125 g võid
3 dl käesooja piima
2 dl vett
1 pakk kuivpärmi
11 dl jahu
1 tl kardemoni
1 dl suhkrut
Näpuotsa täis soola
Purukate:
2 spl võid
3 spl suhkrut
4 spl jahu
Täidis:
400 g kirsse
2 spl maisitärklist
5 sl suhkrut

Martsipani

4 dl 35 % rõõska koort
3 spl tuhksuhkrut
Tuhksuhkrut kaunistamiseks
1. Sulata või ja jäta jahtuma. Sega omavahel kuivained, lisa käesoe piim, või ja vesi. Sõtku ühtlaseks taignaks (vähemalt 10 minutit), kata kauss rätikuga ja lase 30 min soojas kohas vähemalt kahekordseks tõusta. 
2. Seejärel sõtku tainast õhk välja, lisa vajadusel veidi jahu ja vooli peosuurused pallikesed ning aseta need küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Kata kuklid rätikuga ning lase veel 20 minutit kerkida. Sama ajal valmista purukate. Selleks sega omavahel või, suhkur ja jahu ning näpi purutaoliseks. Pintselda kuklid üle lahtiklopitud munaga, pudista peale koogipuru
3. Küpseta kukleid 200 °C kraadi juures 15-20 min. Lase maha jahtuda.
4. Sulata potis kirsid koos suhkruga, lisa külmas vees lahustatud maisitärklis, sega korralikult ja lase kirsikastmel pakseneda. Lase täielikult maha jahtuda.
5. Vahusta koor tuhksuhkruga. Lõika kuklitel tükk pealt ära, täida kirsikastme, martsipanitükkide ja vahukoorega (parema tulemuse saamiseks kasuta pritskotti). Puista üle tuhksuhkruga ja võidki vastlapäeva nautimist alustada!