Viigimarja-mandlikook (gluteenivaba)
http://siljafoodparis.blogspot.com/2015/10/viigimarja-mandlikook-mahlane-ja.html
Saaremaa kolme päeva jooksult naastes tunnen end alati tõelise kangelasena! Lugesin just hiljuti mingist väljaandest ühe tuntud ajakirjaniku artiklit (kes täpselt ja kus kirjutas, enam kahjuks ei mäleta, aga see oli umbes nädal või paar tagasi), kus oli kirjas midagi umbes sellist, et pärast maratoni jooksmist tundub talle, et kõik on võimalik. Naljakas, et nö tavalise maratoni läbimine, mis ka just kergete asjade kategooriasse ei kuulu, minus sellist tunnet pole tekitanud, küll aga Saaremaa võistlus, kus maratoni distants on jaotatud ära kolmele päevale (10+16,195+16 km). Tavaliselt osaled jooksuvõistlusel, annad endast kõik (ehk max pingutus) ning seejärel puhkad ja taastud mitu päeva. Saaremaal aga pingutad esimesel päeval, samuti teisel ja kolmandal, kusjuures puhkuseks ja taastamiseks aega eriti just ei jää, vaid väsimus muudkui kumuleerub. SPA-rõõmud (basseinid, saunad, mullivannid) teevad küll lihaste olukorda kergemaks, aga samas mõjuvad ikkagi pisut väsitavalt, eriti kui seal kõigil kolmel päeval mitu tundi veeta (ja samal ajal on tugev trenn kõhulihastele):) Kolmandal päeval jooksed ikkagi vähem või rohkem valutavate lihastega, juba põrutus vastu asfalti on oma töö teinud … Kui muidugi õhtuti klubisse ei läheks, oleks väheke parem ja uneaega tuleks kahe öö peale kokku rohkem kui vaid mõned tunnid, aga ega see ikkagi väga palju päästaks, sest joosta pmst nii kiiresti, kui jõuad, tuleb ju ikkagi 3 päeva järjest :) Enda võimete maksimaalselt proovile panek annabki ilmselt ka suurema rahulduse ja rõõmu, eriti veel, kui millegi toreda arvelt (tantsimine jms) kompromisse ei tee :D Seda enam, et kui oleks õhtuti varakult magama läinud, ei teaks ma siiamaani, et selline isik nagu Suur Papa on olemas, ammugi teda laval näinud, rääkimata Marju Läniku live esinemisest :P Silmaring sai küll oluliselt laiemaks:D Muidugi, oma telefonis oleva samme lugeva äpi arvates ma terve laupäeva ainult luuserdasin, sest kuigi kõigi tegevustega kokku tuli mu ilmselt ligi 30 000 sammu, siis mu päeva hotellitoas veetnud mobla suutis vaid 10 neist ära fikseerida :)
Üks kaasaelaja raja äärest olevat kuskil öelnud reedest jooksu kirjeldades, et kõigepealt tuli must mees ja siis järgmisel päeval valged mehed järgi :D Päris naljakas võrdlus muidugi, aga kui vaatasin esimest saadet sarjast Eesti Parim Pagar, oli mul täpselt sama tunne. Maailma vanimas (ja ühes parimas) kokakoolis Le Cordon Bleu kõik kolm patisserie taset minu teada edukalt lõpetanud Merle töövõtted, kiirus, puhtus, tehnika, retseptid jms on nii eristuv, et ma ei kujuta ette, kuidas ülejäänud, kes kõik on ilmselt igati tublid kodukokad, saaksid talle vastu panna. Merle omandatud kondiitridiplom (mida see hõlmab, saab siit lugeda), mis kombineerituna korrektsuse, tarkuse ja andekusega ei jäta kahtlust, et kui just midagi totaalselt valesti ei lähe (no herilane ei hammusta, ahi ei plahvata vms), kes saate võidab:) Hiljem nähtud katkendeid mõnest saatest on mu esmamuljet ainult kinnitanud. Ilmselt peavad saatetegijad ikka kõvasti vaeva nägema, et võistlus vähemalt paistaks võistluse moodi, natukenegi tasavägise ja piget pakkuvana … Selgeltnägija ma ei ole ja alati võib realiseeruda ka see 1%-line tõenäosus, kuid hetkel olen küll valmis kihla vedama :) Anyone?!? :D
Mul on hea meel, et sügiseti rõõmustavad meid lisaks kodumaistele aia- ja metsaadustele välismaised värsked viigimarjad, mida müüakse hetkel soodsa hinnaga nii turgudel kui ka suuremates poodides. Viigid, mida on kasutatud toiduks juba ligi 7000 aastat, sobivad salatitesse, kookidesse ja magustoitudesse, samuti moosidesse, marmelaadidesse ja tšatnidesse. Viigimarjast tehtavat ka veini, röstitud viljadest aga kohvi aseainet viigikohvi.
Vahemeremaadest pärineva viigipuu tavaliseks elueaks on ligikaudu 100 aastat. Saaki hakkab puu andma kaheksandal aastal ja kõrgsaagi aeg kestab umbes neljakümnenda eluaastani. Puu annab aastas umbes 100 kg viike, millest saab 30 kg kuivatatud viike. Õitsemisest viigimarja valmimiseni kulub 50-90 päeva, seepärast jõuab puu soojal maal kolm korda aastas saaki anda.
Viik ehk kotti peidetud vilikond, sisaldab suurel arvul pisikesi pähklikesi. Viigid on küll väga head kiudaineallikad, kuid muid kasulikke toitaineid leidub neis väiksemas koguses. Suhkruid on värskes viigimarjas 9-24 %, valku 0,9-1,9 % ja happeid 0,2-0,7 %; kuivatatud viigis leidub aga 57-77 % suhkruid, kuni 6 % pektiini, kuni 5,7 % valku ja umbes 1 % rasva.
Ostes tasuks valida võimalikult küpsed ja pehmed, aga mitte juba lödid viigid. Itaaliast pärinevad viljad on parimad juunist augustini, Kreekas ja Türgis kasvanud aga septembrist oktoobrini.
Kui soovid gluteenivaba kooki, siis kasuta valmistamisel riisi- ja maisijahu (pildil olev kook on tehtud nendega).
Põhi:
240 g nisujahu või 120 g maisi- ja 120 g riisijahu
100 g tuhksuhkrut
120 g külma võid
1 suur muna
Sõelu jahu(d), sega läbi suhkruga ja haki noaga või töötle köögikombainis hulka külma või kuubikud kuni tekib jämedat riivsaia meenutav puru. Klopi muna kergelt lahti, sega taina hulka ja töötle ühtlaseks massiks. Kui tainas on kleepuv, lisa veel jahu. Mätsi palliks, keera see kilesse, vajuta lapikuks ja hoia vähemalt 30 minutit külmkapis.
Rulli tainas jahusel pinnal laiali ja aseta 24 cm läbimõõduga ümmarguse lahtikäiva vormi põhja ja ääretele. Eelnavelat kata vormi põhi küpsetuspaberiga, määri ääred võiga ja puista üle jahuga.
Täidis:
200 g mandlilaaste või peeneks jahvatatud mandleid
80 g võid
100 g suhkrut
2 sl nisu- või riisijahu
2 muna
1 sidruni peenelt riivitud koor
400-500 g värskeid küpseid viigimarju
Aseta mandlilaastud köögikombaini ja töötle peeneks. Lisa tükeldatud või, suhkur, jahu ja munad ning töötle ühtlaseks pastaks. Sega hulka riivitud sidrunikoor ja tõsta segu vormi. Aseta pooleks lõigatud viigimarjad lõikepind üleval pool koogi peale ja suru neid pisut täidise sisse. Küpseta ahjus 180 kraadi juures u 45 minutit kuni kook on pealt kuldpruun. Lase koogil enne lahtilõikamist vähemalt 15 minutit taheneda. Kook on väga hea nii külmalt kui ka soojalt. Jahtunud koogile võid sõeluda tuhksuhkrut.
