Vutimaksa pasteet seentega
ma olin eelmise nädala lõpupoole dilemma ees – mida pakkuda õhtusöögiks inimesele, kes on suure tõenäosusega kogu maailma “läbi söönud”, mis ei ole otseselt ei kama ega kaerakile, aga mis siiski oleks “eesti”. õnneks oli Tartu Lõunaturul vutte, nii koivakesi kui maksa (disclaimer: ma ei läinud sinna spetsiaalselt, lihtsalt juhtusin Tartus olema;). maks sai alguses praetud – mis selles praadimises siis ikka niiväga, eksole (no pilt tuli üle hulga aja ilus, kohe imesid teeb see, kui päike kõrgemalt kVäib;), aga jäänustest tehtud pasteet sai kohe hea.
siin on täpseid koguseid raske anda, sest ma tegin jääkidest, aga oluline on justnimelt vahekord;)
- praetud vutimaksa
- poole koguse maksa jagu praetud sibulat
- veerandi maksa koguse jagu praetud seeni (imehästi sobivad lehterkukeseened;)
- poole koguse maksa jagu sulatet võid
- korralikku ehk mitte_leedu calvadost*
- riivitud muskaatpähklit
- soola, pipart, vajadusel suhkrut
prae maks kergelt läbi, maitsesta soola ja pipraga, poose mõttes vala üle leedu calvadosega (*ärge küsige, aga ma ostnud seda ise, ja ei oska seda mujal kui köögis eriti kasutada ka) ja pane põlema ka. allesjäänud vedelikus prae sibulad ja seened, lõpus lisa kogu ülejäänud või. mina kasutan pasteedi tegemisel saumikserit, seega mikserda kogu värk segi, timmi maitsed paika – soola, pipra, muskaadi ja calvadosega. vajadusel lisa ka natuke võid (sest võid pole pasteedis kunagi liiga palju). tänu eesti kunstnike varasematele performaansidele tuleb pildistamisel _kindlasti_ kasutada basiilikut.
