Kartulivorstid, need päris õiged
http://profatoitub.blogspot.com/2011/07/kartulivorstid-need-paris-oiged.html
Suhteliselt vähelevinud söök võrreldes veri- või tanguvorstidega, minu jaoks lapsepõlvemaitse, milleta ei möödunud jõulud, sünnipäevad, pulmad. Tehakse põhiliselt Märjamaa ümbruses. Esmapilgul paras ettevõtmine, tegelikult aga igati lihtne. Praeguses retseptis on tunde järgi pandud kogused, suhteliselt suured, tegin ikka nii et ilus oleks.
Vaja läheb:
Pakk sea käärsoolt (Rakvere oma, mitte külmutatud vaid soolatud, keskturult, 15m pakis, kolmandik jäi üle)
Kolmveerand ämbrit kartuleid
2 kg läbikasvanud sealiha (võib olla ka soolaliha)
4 korralikku sibulat
Punet ca pool pakki
Köömneid ca pool pakki
Tunde järgi soola
Pane sooled tunnikeseks likku, vaheta paar korda vett. Koori ja haki kartulid, minul oli spetsiaalne abivahend, aga saab ka noaga. Haki liha ja sibulad suhteliselt peeneks. Sega kokku kartul, liha, sibul ja maitseained. Lõika soolest ca 70 cm jupp, tõmba lehtri otsa, pane vorstisegu lehtrisse ja topi pulgaga soolde. Korda tegevust kuni vorstid valmis. Mõned nõuanded – ära topi soolt väga täis, hiljem keetes kartul paisub, sool aga tõmbub kokku, vorstid võivad lõhki minna. Siduda ei ole vaja, soole ots tõmbub keevas vees ise kokku, jäta vorsti otsad lihtsalt mõni sentimeeter tühjaks. Ülejäänud soolikad pigista veest kuivaks, soola uuesti sisse ja pane tavalisse külmkappi, seisavad vabalt kasvõi aasta.
Niisiis, vorstid topitud, pada tulele, vette ka pisut soola ja vorstid keevasse vette. Keeda vaikselt, ilma kaaneta ja vahtu riisudes umbes tunnike. Võta vorstid välja, jahuta maha ja pane külmkappi. Lõplik valmistamine – kas grillil või praeahjus pealt kuldseks ja krõbedaks. Muusikasoovituseks India popp.