Kung Pao kana

Alustaks täna hoopis hästi kaugelt. Susan kirjutas kokaraamatute vandenõust. Mis siin ikka mökitada, ma olen põhimõtteliselt täitsa nõus. Ennast ikka treenin retsepti läbi lugema ja näiteks karriraamatus ongi mul ära märgistatud need retseptid kus roti jahvatatud saba vaja ei lähe. Erimeganõme on muidugi see, kui ma olen kõik haruldased koostisosad kokku suutnud koguda ja siis poodi minnes toimub midagi säärast:

Aga aega-ajalt mulle kohe meeldib teha midagi mis ilmselgelt on lollakalt keeruline, tähendab kolm päeva ettevalmistamist, kaks päeva kokkamist ja nädalaega nõude pesemist. Aasta alul kui planeerisin väikest Hiina teemalist istumist, leidsin sellise ajakirja nagu Lucky Peach ning neil oli just sügisel ilmunud Chinatown‘i erinumber (jep, seal kodukal maksab see tühised 10$ ja postikulu Eestisse on miskine 40$, õnneks on meil Amazon). Olin sest ajakirjast siit-sealt lugenud, kiideti, tundus selline popikas ja noortepärane hipsterite värk. Mul on see ajakiri nüüd juba paar kuud olnud ning ma ikka loen veel. Ja mitte ainult ei loe aga see on esimene inglise keelne tekst viimastel aastatel, mille lugemise ajal ma olen pidanud sõnaraamatuga konsulteerima. Võimalik põhjus on muidugi, et tegemist on väga ameeriklasega, igapäevases suhtluses pigem vist kohtun briti inglise keelega (või sellise euroopaliku raginaga). Kui mulle vahest tundub, et ajakirjade ostmine on suht mõtetu, siis see on pigem selline nagu eelretsenseeritud teadusajakirjad, tüvitekstid ja puha. Hoian kiivalt alles tulevastele põlvedele.

Samas ehk ka natuke ülepingutatud oma pingutuses olla eriti hea ja abivalmis. Igastahes, ma valisin sealt ühe retsepti mille toon nüüd teieni. Koostisosade nimekirja nii nagu see seal on aga tegevuskäigus paljastan, et ma läksin ikka veidi ratsimise teed (koostisosad said ka tegelikult ratsitud aga eks igaüks tee omad valikud ehk vaadake ise millele aga näpud taha saate). Ning amjeerikamaal on teatavasti kõik cup‘ides ja värki aga nii palju ma olen vastutulelik, et selle teisendamise töö tegin ära.

Kung Pao Noodle, Lucky Peach, issue 5, fall 2012, pp 144-146

Sojamarinaad kanakintsulihale

• 60 m sojakastet
• 1 sp mirinit
• 1 spl riisiäädikat
• 1/2 tl seesamiõli
• 1 spl apelsinimahla
• 2 kuivatatud arbol tšillit
• 2 küünt küüslauku
• 2 hakitud rohelist sibulat (scallion)
• 1,3 cm kooritud ja hakitud ingverit
• 1 hakitud jalapeño
• 1/2 sibulat
• 1/2 spl košher soola
• 4 kondita-nahata kanakintsu

Püreesta blenderis kõik marinaadi koostisosad v.a kanakintsud (thank you for telling me!) Siis hõõru kintsud sisse ning pane üleöö külmkappi maitsestuma. Ma otsustasin, et siin tuleb Nigella elutaruks appi võtta, ta ikka ütleb, et üleöö marineerimise asemel võib paar tundi toatemperatuuril marineerida. Igastahes pärast marineerumist tuleks kintsud grillida või praadida ja siis nii parajateks apsudeks lõigata ning kõrvale panna. Lisaks ütleks ma veel seda, et 4 kintsu jaoks on seda möksi ikka päris palju. Võimalik muidugi, et Ameerikas on kintsud suuremad… Aga minu meelest võib üsna rahuga umbes poole sellest soustist esimese hooga kõrvale panna, näiteks ära külmutada.

…

Kung Pao kaste

• 1 pea küüslauku
• 80 ml tšilli-küüslaugu kastet (või sambal‘i)
• 2 spl tšilliõli
• 80 ml kalakastet
• 80 ml austrikastet
• 80 ml riisiveiniäädikat
• 80 ml sojakastet
• 2 spl sriracha‘t
• 80 ml (no mingi selline korralik peotäis) hakitud sidrunheina
• 80 ml kochuharu‘t (Korea tšillipulbrit) (ma ei tea kas seda on mõistlik ml mõõta, aga seda mul polnud kah)
• 160 ml Tai basiilikut
• 2 tl suhkrut
• 1 tl röstitud seesami seemneid
• 1 laimi mahl

Järgmiseks soovitab see ajakiri nüüd teha midagi ikka väga ameerikalikku nimelt tuleks praeahi ajada kuumaks (200°C), võtta see üks (!) pea küüslauku, määrida oliiviga kokku, käärida fooliumisse, küpsetada u pooltundi ahjus ning siis pehmeks läinud küüslaugu püree sealt välja pigistada. Noh, kui elektrihinnale mõtlema ei pea ja tõesti muud mitte-kuraditki oma hipsteri eluga peale hakata ei ole, siis palun väga. Minul tuli u 2 nädalat tagasi ahjupeete tehes meelde, et ma tahtsin kunagi ka selle retsepti ette võtta ning nii ma siis mõned küüslaugud sinna peetide kõrvale sobitasin ka. Pärast koukisin püree välja. Ja külmutasin ära. M-mh, väike temaatika külmutamisega hakkab siit tulema, jah.

Aga ülejäänud kaste on taas vaid püreestamise vaev ning selle kohta märgitakse juba ka ajakirjas, et tuleb teist nii palju, et võib vabalt järgmisteks kordadeks jätta.

…

Kõik ülejäänu mida veel vaja on

• 1 kg värskeid Korea nuudleid näiteks “Oriental Style noodle vermicelli”
• 1 valge õhukeselt viilutatud sibul
• u 30 g hakitud sidrunheina või 2-3 peotäit (see oli mul külmutatud)
• 240 ml (no siin ja edaspidi on see 240 ml = 1 cup, aga pm võib võtta silma järgi ma arvan, ehk paarpeotäit?) peenikeselt viilutatud rohelist sibulat
• 1 viilutatud paprika
• 240 ml rohelist, natuke hakitud (nagu bok choy, spinat või vesikress)
• 240 ml viilutatud pommut
• 240 ml hakitud tomatit
• 240 ml kuivatatud arbol tšillit (emm, no kuulge, see on ikka liiast vist)
• +  taimeõli
• + 1 muna per portsjon
• + vett
• + hakitud koriandrit
• + Tai basiilikut (ka selle oli külmutusse varunud)
• + praetud šarlott sibulat (Abivalmilt viidatakse leheküljele 150, kus on sibula praadimise õpetus. Võta veel kolm päeva aega juurde…)
• + seesami seemneid
• + röstitud maapähkleid
• + peenikeselt viilutatud värsket Fresno tšillit

1. Väga tähtis on nüüd kõik eelpoolnimetatud kraam valmis hakkida ja ilusti käepärast laduda. Sest kui läheb vokkimiseks siis pole enam midagi.
2. NB! Kana on juba valmis. Järgmiseks võta ette nuudlid, valmista vastvavalt pakendi juhendile ja siis soovitatakse need kohe näiteks 4 taldrikuvahel ära jagada, sest vokkimine käib portsjoni kaupa.
3. Vokkimine: vokk natukese õliga kuumaks, siis nii silma järgi sibulat, sidrunheina ja rohelist sibulat. Prae kuni sibul on pehme, siis lisa nii palju kui tundub õige neid juurikaid mida on õnnestunud leida – paprika, spinat, pommu, tomat, tšilli – ja prae veel nii minutike. Lisa u 120 ml kung po kastet ja 60 ml vett (viimast kui tundub, et on vaja). Sega ja lisa portsjon nuudleid.
4. Serveeri praetud munaga, puista peale koriandrit, Tai basiilikut, praetud šarlottsibulat, seesami seemneid, tšillit. Tulemus peaks ajakirja sõnutsi olema – it should look like dorm-room food.

Vot nii. Lihtne väike õhtusöök

PS. Ega ma ei eeldanud, et eelmise postituse kuldvillaku vastust kõik teavad, jah. Eks ma õunte pealt vaata – laualampwordpress@gmail.com