Nutella Mug Cake
Pealkiri võiks olla ka midagi nagu “Sina ei pea mitte kõiki minu rumalusi järgi tegema”. Tegelikult ma olen vist varem ka ikka mõista andnud, et mingi osa siinsetest katsetustest on ikka pigem selline pooletoobilne jant. Kuigi mul on tunne, et napakaid asju on nagu vähemaks jäänud. Või on need lihtsalt kuidagi siiski ka tõsisemalt võetavamad olnud. Ei tea.
Samas viimasel ajal ma olen vist tervelt kahel korral mingil moel kellegi närvi tabanud. Ja seda suhteliselt, kuidas nüüd öeldagi… ütleme nii, et pingutamata. Ja seejuures olen ma omast arust vahest ikka nii pingutand (irriteerinud ja tirriteerinud), et tatt ninast väljas ja pole keegi tihand sõna võtta või jätta. Eelmise postituse hipsterite ja ameerika (jaa taotluslik väike täht!) kallal ilkumine oli mul selline väike iroonia ja aroonia laupäevak, sealhulgas enda üle ka. Mul küll fixed geari ega long boardi ei ole, aga ruuduline särk, kintsupüksid ja tumedate raamidega prillid on küll (tõsi, viimastes ei ole 0-klaasid, ma olen päriselt kah pime). Vat.
Aga vot siis sai see mini pretzel dogi postitus kommentaari, et neid pirukaid sai tehtud ja (ma tsiteerin) “väga ebameeldiv sooda maitse jäi juurde”. Püha püss! Mul ei tulnud üldse pähe, et soodal on ju ka mingi maitse ning ma ei osanud selle eest üldse hoiatada. Põdesin u 3 minutit. Läksin kööki ja maitsesin soodat. Tuli tunnistada, et minu pirukatel sellist maitset küll ei olnud. Aga natuke mures olen ikka (ja plaanin lähiajal veel veidi tainast sooda vees keeta, et ikka kindel olla). Seniks saan ma teha ainult järgnevat:
a) Hoiatus! Kõik ei pruugi maitsta nii kuis loodate.
b) Phh, noh ma tõesti ei tea, palun vabandust onju, aga ikka omal riisikol, onju? Ärge pikka viha pidage, eks?
Ühesõnaga, jälle pikk plära aga mis ma tahan öelda, et ärge inimeseloomad tehke totakaid asju. Või kui teete, siis ärge vähemalt teistkorda tehke. Ja selleks, et näidata asja mida ma ilmselt rohkem ei tee, ta-daa:
Nutella Mug Cake
Sirvisin siin neid ja mõtlesin, et peaks ikka ära proovima kas nö töötab. Sõelale jäi see retsept – Nutella Mug Cake
- 4 spl isekerkivat jahu (või kui seda pole siis tavalist jahu ja natuke küpsetuspulbrit)
- 4 spl suhkrut (4 tundus palju, panin 2)
- 1 muna (väike)
- 3 spl kakaopulbrit
- 3 spl Nutellat
- 3 spl piim
- 3 spl õli
1 spl = 15 ml ja ülaltoodud kogusest saab ühe suure portsjoni. Kõik koostisosad tuleks panna suurde tassi ja siis kahvliga ühtlaseks segada. Viimane osutus üllatavalt lihtsaks, ühtlaseks saamine ma mõtlen. Kuigi alguses tundus, et sellest saab üks klomp. Ja siis tuleb seda tassitäit mikrolaineahjus kõrgel kuumusel 1,5-3 minutit kiiritada. Ja valmis ta peakski olema.
Katse 1. Noh, ilmselt on mug’id ameerikas suuremad vms. Üleääre tema tuli niikuis ludises. Samas esimene katse küpsetusaeg oli vist enam-vähem õige ja see et a niiviisi üle serva ajas, aitas vist niiskust hoida.
Katse 2/1 Segasin kokku ka teise portsjoni jagu. Kerkis kenasti aga siis langes jälle alla, pelgasin, et äkki jäi tooreks. Ei jäänud, juhtunud oli hoopis see, et keskele oli tekkinud õhutasku. Ja tegelikult sai see kook liiga palju küpstamist, kuivaks muutus.
Katse 2/2 Teise poole taignast valasin veid väiksemasse tassi ja küpsetasin ka veidi vähem. Omandas sellise kauni mütsikese ja ka tekstuur jäi enam-vähem.
Niisiis, armas lugeja, see eksperiment tuleks nüüd kokku võtta. Ütleme nii, khm-kh, köh-köh Kui Sul, armas lugeja, juhtub selline õnnetus, et miskil põhjusel on vaja nüüd ja kohe üht väikest (sesmõttes, et mitte tervet kooki) šokolaadikoogilaadsettoodet, pood ja/või kohvik on kaugel ja/või suletud, kodus on olemas kõik komponendid ja kiiritamiseks tarvilik imemasin – siis olgu peale, täitsa võib. Ja ma arvan, et soojana ning koos väikse plombiiri ja hapu kirsimoosiga võiks isegi päris (y) /thumb up/ saada. Aga mina isiklikult, enda puhul, säärast õnnetust juhtumas ei näe. Sofi on ka skepiline 
…
Ilmselt kohtume järgmisel nädalal. Ärge võõraks jääge! Tšu-tšu-frei.
