Sünnipäev lossis
Meie peres juhtus selline kurioosne juhtum, et Emily 2 kuu sünnipäev toimus Alatskivi lossis, uhke mitmekäigulise lõunaga sealses lossirestoranis. Alguse sai see vahva ettevõtmine aga juba detsembrikuus, kui minu kallid kolleegid Luksemburgist mind lahkumisüllatuseks omaltpoolt just Alatskivi restorani saatsid. Ootasime selle armsa kingi realiseerimisega ilusad ilmad ja Emily sünni ära, kutsusime kallid inimesed kaasa ja võtsime sõidu ette. Nii et hiiglasuur aitäh teile, kallid sõbrad Luksemburgist. Alatskivi lossi suvist ilu olen teiega jaganud ka varem, vaata siia. Nüüd võin öelda, et sealsed tublid inimesed ei ole mitte jäänud loorberitele puhkama, vaid töötavad usinasti lossi arendamise kallal edasi – lisandunud on põnevad töötoad ja lossis mõisnike ajal töötanud inimeste vahakujud koos lugudega, kostüümiladu väikestele ja suurtele jne.
Restoran näeb tõeliselt uhke ja suursugune välja oma hiiglasliku lühtri, suure kamina ja maalidega. Vaatamata tumedatele toonidele ja kõrgetele lagedele on tunne hubane ja soe. Menüü toidud jagunevad Eesti, mõisa ja Šoti toitudeks. Kamba peale proovisime vist suure osa menüüst ära ka. Pean kindlasti hoiatama, et portsjonid on nii suured, et mitme käiguga on raske hakkama saada isegi suurtel meestel. Mainimist väärivad kindlasti Feofani kalaleem (pildil) ja eriti maitsev Popsimehe sibulasupp (samuti pildil). Väga põnev oli Šotlase üllatusmagustoit ehk punased sibulad karamellistatud suhkru ja viskiga (samuti pildil). Üllatuslikult sobisid karamellistatud sibulad desserdi sisse väga hästi ja koos leivase põhja, marjade ja vahukoorega sai kokku üks õite magus suutäis. Peipsi lähedust oli ära kasutatud sellises pearoas nagu Ninaküla Feodori kohakala ehk Peipsi koha küpsetatud munataignas külma kalakastmega, mis maitses hästi ja nägi ilus välja ka. Miinuspoole pealt võin öelda, et part oli kahjuks üle küpsetatud, aga seda juhtub siinmail kahjuks nii mõneski kohas. Üks igati ilus kevadlõuna oli, aitäh kõigile kaasosalistele!
