Banaani-kookose-vaarika toorjuustukook

Naljakas, kuidas nii suures linnas on võimatu mõningaid toiduained poest leida. Veetsin terve eilse päeva, et leida roosiõieteed või siis halvemal juhul oleksin ka roosiveega leppinud. Kui ma lõpuks ühe toidupoe riiulil viimast roosivee pudelit nägin, siis jooksin ma tuhatjalgu selle suunas ning tõttasin kassase, et klaaspudel ruttu-ruttu turvaliselt kotti pista. Sama lugu on vaniljesuhkruga, minu jaoks nii igapäevane aine, aga võta näpust,  ka kõige suuremast poeketist ei leidnud mina sellist kraami. Samas järgmisel hetkel astun ma turtsudes turule ja siis kaovad kõik muremõtted eelnevate toiduainetega seoses peast, no kes ei läheks rõõmsaks keset jaanuarikuud värskeid punaseid sõstraid süües. Ning juurviljalett, kus pooled juurikad on täiesti tundmatud, kui näevad nii põnevad välja, et kohe ei jõua ära oodata, millal saab nendega köögis mängima hakata, tekitab ju heldimust. Vot sellised on lood Birminghamis, ühel hetkel ajab kohutavalt närvi, sest nii suurelt linnalt ootad ju ometi, et poest saab kõike, aga järgmisel hetkel pugid rõõmsalt pargipingil sõstraid, mis ühe euro eest kätte sai ning mõtled, et kodumaal sellist luksust endile südatalvel lubada ei saaks.

Koolis oleme oma neljapäevaste köögitundide menüüga jõudnud lõpuks magusani. Mis aga tähendab automaatselt, et õppejõud käib vaikselt ütlemas, et just minult ootab ta kõige paremat tulemust. Aga väikene pinge ei tee halba. Eelmine nädal said valmis maitsvad õunakoogid, mis küll minu maitsemeele jaoks olid liiga magusad, aga sellega ma olen juba harjunud, et Inglismaal on pea kõik liiga magus ka minusuguse maiasmoka jaoks. Sel nädalal teeme klassikalist vaniljemaitselist juustukooki vaarikakastmega ning makroone. Julgen ilmselt sel korral õppejõu retseptist kõrvale hiilida ning koogi sisse poole vähem suhkrut panna, siis tunneb ikka maitset ka, mitte lõputut lääget ebamugavat tunnet suus.

See suussulav juustukook ei sobinud oma koostisainete tõttu ühe projekti nimekirja, aga kuna see tõesti maitseb nii meeletult rikkalikult, siis kasutan ma juhust, et seda blogi vahendusel jagada. Banaan, kookos ja vaarikas moodustab selles koogis luksusliku trio, mis toorjuustu ja kohupiimaga loovad meeldivalt kreemja ja värskendava koosluse. Minu rumeenlasest koolikaaslane ütles, et iga suutäis toob esile uued maitsenüansid, pannes mõtlema, mis täpselt seal koogi sees  on ning lisas, et need kaks koogitükki, mille ma talle kaasa panin, kadusid ta taldrikult silmapilkselt. Ta küll mainis, et järgmisel päeval veedab ta ilmselt jõusaalis oluliselt kauem aega, aga see elamus oli seda väärt ning ta loodab, et ehk jääb pärast külalisi veel üks tükike alles!

• 75 g võid
• 2 spl suhkrut
• 2 dl kaerahelbeid

• 3 keskmist banaani
• 300 g toorjuustu
• 200 g kohupiimakreemi
• 2 dl kookospiima
• 0,5 dl suhkrut
• 3 muna
• 1 tl vaniljeekstrakti või 1 vaniljekauna seemned
• 1 laimi mahl
• 200 g vaarikaid

• 2 dl vahukoort
• 1-2 spl suhkrut
• 1 spl kookospiima
• Kaunistamiseks vaarikaid