Jahubanaan – mis see on ja mis temaga peale hakata

Kui pakutakse võimalust lähedamalt tutvuda mõne toreda toiduainega, millest olen varem vaid kuulnud, kuid mitte proovinud, ei pea mulle pikalt (tegelikult üldsegi mitte) auku pähe rääkima. Teen seda suurima heameelega. Põnev on ju, noh.

Nii leidsingi end ühel päeval tõtt vaatamas veebipoest Lola Green pärit roheliste ja kollase-mustatäpiliste puuviljadega, mis välisel vaatlusel olid banaanid mis banaanid. Tõsi küll, sellised suuremat sorti. Välimus on aga petlik, sest jahubanaan (plantain) erineb kasutusomadustelt tavaliselt banaanist vägagi ja teineteisega neid asendada enamikul juhtudest ei saa.
Jahubanaani saab osta kahes küpsusastmes: toored, rohelised (järgmisel pildil alumised) ja küpsed, kollased (jah, ära arvasid – ülemised!). Rohelist tärkliserikast jahubanaani praetakse, keedetakse, hautatakse või küpsetatakse ahjus – st kuumtöödeldakse, just nagu kartulit. Toorelt, nagu tavalist banaani, teda ei sööda. Kollased jahubanaanid on magusamad, kuna küpsemisprotsessis muundub tärklis järk-järgult suhkruks. Kuid siiski on jahubanaan küpselgi kujul üsna erinev tavalistest banaanidest.

Mis see jahubanaan siis õieti on? Ehkki bioloogilises mõttes on tegu puuviljaga, kasutatakse teda toiduvalmistamisel pigem nagu köögivilja. Troopilistes piirkondades (eelkõige Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, Aafrikas, Kariibi saarte piirkonnas ja Kagu-Aasias) on ta põhilise süsivesikuteallikana igapäevane ja tavaline toit, umbes nagu meil kartul.

Jahubanaan ongi sarnaselt kartuliga tärkliserikas. Energiaväärtus on tal veidi kõrgem kui tavalisel banaanil, 122 kcal vs 89 kcal/100g.
Värsketes jahubanaanides on C-vitamiini enam kui tavalistes bananides. Paraku tuleb muidugi tunnistada, et kuumtöötlemisel suur osa sellest hävib.
Jahubanaanid on rikkad vitamiinide A (tugev antioksüdant, toetab nägemist ning immuunsust, hoiab naha kaunina) ja B6 (vajalik muuhulgas närvikoe, lihaskoe ja naha normaalseks talitluseks, punaste vererakkude ja veresoonte normaalseks toimimiseks ja B12-vitamiini imendumiseks) poolest.
Mineraalidest leidub jahubanaanides rauda, magneesiumit ja fosforit. Banaan üldiselt on ju ka teada-tuntud hea kaaliumiallikas. Jahubanaanis on kaaliumit enamgi, kui tavalises banaanis. Kaaliumil on tähtis roll närvide töös ja südame tervises, samuti lihaste tugevamaks muutmises.
Ja miks siis meie üldse teda sööma peaksime? Kas omal köögivilju vähe ja kodumaist põllumeest ei peakski toetama? Loomulikult jagub, eriti praegusel ajal, kodumaised köögivilju kuhjaga ja nad on loodetavasti kõigil ka igapäevaselt laual. Teinekord aga tahaks ju proovida midagi põnevat ja hoopis teistsugust, eksootilisemat. Lihtsalt vahelduseks! Maailma maitsed tuuakse koju kätte ja miks mitte lennukipiletit ostmata nendega mõnikord katsetada:)