Valge šokolaadi panna cotta granadillikastmega


GRANADILL (ik passion fruit) on üks eriliselt mõnus puuvili, korraga nii magus kui ka hapu ning ülimalt maitsev:) Granadillist on Kätrin juba väga armsalt oma päikselises blogis kirjutanud, samuti lisanud üliahvatleva granadillivõide retsepti, mida kindlasti proovida tasub. Ma ei saa aga siiski kuidagi jätta mainimata, et see granadilli-nimetus on tõesti (nagu Kätringi kirjutab) millegipärast kuidagi jube keeruline – ma ei tea ühtegi juhtu, kus granadilliga magustoite söögikohtade menüüdes ka õige nimega nimetataks, ikka on tegemist kas passio(o)ni, kire- või kannatusvilja nimelise šedöövriga. Võiks korraldada suisa konkursi, et äkki keegi leiab mõne Eestis asuva kohviku v resto menüüs granadilli korrektselt kirjutatuna:) Kui üks selline söögikoht Eestis tõesti peaks leiduma, siis auhinda küll andma ei hakka, selle-eest aga ootab seda ees au ja kuulsus :D

Granadill granadilliks, aga mis puutub üldse köögi- ja söögialasesse sõnavarasse, siis oleme me kõik suhteliselt nukras seisus, sest väga palju terminid on uued ja tundmatud ning alles viimastel aastatel (või viimasel paaril aastakümnel) meile jõudnud ning nende kohta eestikeelset korrektset vastet leida on suhteliselt raske. Samas alati ei peagi –  ntbisque, brioche, panna cotta, brunoise jne jne on rahvuslvaheliselt tuntud mõisted ja kasutusel teistes keelteski algsel kujul. Igal juhul soovitan lugeda Marju eelmise aasta emakeelepäeva blogipostitust, kus on päris palju termineid, mida valesti kasutatakse (ma ise olen loomulikult samuti korduvalt eksinud) ja viiteid veebilehtedele, kus on täiendav info korrektse keelekasutuse kohta. Mulle endale on need küll igati abiks olnud:)

Aga kui panna cotta’st rääkida, siis see on tõeliselt mõnus:) Valge šokolaadiga on see klassikaline magustoit veelgi kreemjam ja hapukas granadill täiendab siidjat magusat tekstuuri ideaalselt. Mina tegin kastme granadillipüreega, mida hetkel veel Eestis saada ei ole, aga siseinfo ütleb, et üks tore pood selle siiski varsti müüki võtab. Luban, et annan teada, kui see õnnepäev käes on;-) Panna cotta juurde võib senikaua aga lihtsalt värsket granadilli kasutada ilma üldse kastme keetmisega vaeva nägemata.

Panna cotta jaoks läheb vaja:

4 dl vahukoort
1 dl piima
50 g suhkrut
2 suurt v 4 väikest lehte želatiini v 10 g želatiinipulbrit
100 g valget šokolaadi

Pane piim ja koor koos suhkruga potti ning kuumuta keemiseni. Võta pott tulelt ja sega sisse hakitud šokolaad. Sega kuni šokolaad lahustub ning seejärel lisa želatiinilehed, mida on 5 minutit külmas veel leotatud (ja enne koorele lisamist on neist ka vesi välja pigistatud). Kui kasutad želatiinipulbrit, siis sellega käitu vastavalt pakendi juhistele. Vala segu pokaalidesse, kausikestesse vm meelepärastesse vormidesse – retsepti kogusest saab 4 väiksemat (u 150 ml) vormitäit.

Lase külmas vähemalt 3-4 h taheneda enne serveerimist. Kui soovid panna cottat serveerida vormist välja võetuna, siis enne vahukooresegu vormi panekut tee vormi põhi natukese külma veega märjaks. Enne panna cotta vormist välja löömist aga hoia vormi paarkümmend sekundit kuuma vee sees ning libista nuga vormi ja panna cotta vahelt läbi.

Granadillikaste:
1,5 dl granadillipüreed v granadilli viljaliha (u 10 granadilli)
0,5 dl sidrunimahla
0,5 dl suhkrut
1-2 spl rummi (soovi korral)

Lõika granadillid pooleks, võta viljaliha lusikaga välja ja pane koos sidrunimahla, suhkru ja rummiga väiksesse potti. Keeda kastet u 6-7 minutit kuni pakseneb. Hoia kastet külmas ja serveerides vala kas panna cotta peale v kannuga kõrvale, et igaüks saab ise kastet sobivas koguses lisada.