Rabarberkook – vanaemade stiilis

Siis, kui kõikidel tundub rabarberikookide vaimustust justkui ülesaamast, tundub minul nende küpsetiste maraton justkui algavat. Olen vist oma toidutegemistega nii ametis olnud, et peenramaal kasvava rabarberipuhmaka olen sootuks unarusse jätnud. Tõsi küll, olen vahest harvendanud ning mõningaid rabarberivarsi tuppa toonud, kus need siis lihtsalt otsaga suhkrukaussi lendavad – nii on ju aastaid maakodus kommi asemel maiustatud:)

Miskipärast meenutavad mulle sellised lihtsad rohkete rabarberitükkidega kaetud koogid, kus põhjaks traditsiooniline koogipõhi, vanaema küpsetatud kooke. Või on siis minul juhtunud nii, et ükskõik kelle vanaemale külla sattuda, siis pakutakse külakostiks just umbes-täpselt sellist kooki – olgu katteks siis varasuvised rabarberid või sügisesed õunad. Ikka ja alati maitsevad need koogid kuidagi mõnusalt – mitte uhkelt ja ennastunustavalt, nagu juustukoogid, aga lihtsalt, koduselt ja üle-ütlemata maitsvalt. Selliseid lihtsaid kooke küpsetan tihti, sest õhtuse tee kõrvale peab ju miskit näksima.

Minu plaanidest niipalju, et siin blogis jääb mõnda-aega veidi vaiksemaks. Lähen otsin veidi toidumõtteid ja ideid natuke kaugemalt ja saabun tagasi siis, kui punapõsksed maasikad vohavad uhkelt peenardel…. siis saab maasikakooki, värsket kartulit ja enda-tehtud hapukurki:)