Suvine Läti jasmiinimorss
 |
| Meie aia ebajasmiinid |
Kõnnid sa kusagil külavahel, aedlinna tänaval või suisa kortermajade vahel – vähemalt kusagilt nurga tagant õhkub ninna hullutavat jasmiinilõhna. Olgem terminites korrektne – tegemist on ebajasmiiniga (Philadelphus), mille aretatud sordid on küll kaunid, varieeruvate õite ja lehekujudega, kuid pea ajab kõige enam segi ikkagi vanaemadeaegne kõige tugevamini lõhnav ühekordsete õitega põõsas. Seevastu “Snowbelle” näeb välja nagu tõeline lumepall kunagi – ainult valgete täidisõite meri.
Päris õige jasmiin meil väljas aga ei kasva, teda võib kodustada toataimena. Kõnekeeles on kasutusel mõlema liigi kohta lihtsalt jasmiin, kuna nii on suupärasem. Leppigem ka siinkohal jasmiinimorsiga.
Jasmiiniteed on proovinud meist enamus, kuid meie oma aia jasmiiniõitest (ebajasmiini omadest siis:) ) võib valmistada hoopis vahvat suvist karastavat rüübet. Pärit on see naabrite lätlaste juurest (ei saa me läbi Lätita:) ) ja kuulub lausa nende rahvuskööki. Muide, Lätist on pärit ka hiljuti siin laineid löönud rabarberikali (juunikuu Oma Maitse ja sealt edasi mitmed toidublogid), neil küll ilma mustasõstralehtedeta.
Mis ajast jasmiinimorss pärineb, ei oska ma kahjuks öelda, siin ei aita isegi teadmine, et jasmiinid tulid Euroopa aedadesse 16.sajandil. Küllap on antud juhul tegemist ikkagi üsna uue asjaga, jäädes sinna alla sajandi kanti. Siin pole vist isegi mingile Liivimaa fenomenile loota, pigem on see vaid Läti alaga seostatav suvine jook.
- 1 l vett
- 2-3 õhukest sidruniviilu
- 40 jasmiiniõit
- 4 sl mett
