Nizza salat

Nizza salat on üks mõnus kerge samanimelise linna järgi oma nime saanud salat, milles saab ära kasutada igasugust suvist värsket kraami. Siinne salat on aga minupoolne versioon prantslaste “klassikust”, mida Põhjaka nädal aega oma klientidele pakub:) Kalaks on seekord praetud räim, aga mina olen vist ise kõige rohkem grillitud v ahjus küpsetatud lõhega seda toitu teinud. Sobivad muidugi igasugused kalad, nt grillitud makrell on siia juurde super. Salati koostisesse ja kogustesse tasub loominguliselt suhtuda – pane sinna täpselt seda, mis meeldib ja mida parasjagu turul v aias saada on:)

Mitmed komponendid on pärit Põhjaka mõisa enda imeilusalt suurelt aiamaalt, mida hoiavad korras kaks täiskohaga aednikku Ira ja Rein. Pilte aiamaast, aednikest jm meie esmaspäevastest toimetustest saab vaadata siin. Järgmisel nädalal peaks Põhjakale jõudma ka kauaoodatud kanad, seni aga on kanadele ehitatud ökomaja (põhust seinad ja savikrohv) õrrel pääsukesed ennast sisse seadnud:) Kui juba piltidest rääkida, siis igaks juhuks mainin, et selle postituse fotode (vähemalt enamike eest) tuleb Silverit tänada!:)

Klassikalist Nizza salatit, millest kõik prantslased ühtviisi aru saaks, ei ole paraku olemas. Alati ja igal pool on see salat erineva koostise ja kastme v vinegretiga. Peaaegu nagu Kreeka salat (kreeklased ise nimetavad seda “külasalatiks”) Küprosel v Kreekas, ainult et viimase puhul on põhikomponendid (fetajuust, sibul, mustad oliivid, tomat, kurk, oliiviõli) peaaegu alati samad ja vaid mõned nüansid varieeruvad. Nizza salati puhul aga näitab minu kogemus, et seda Prantsusmaal bistroos, brasserie’s v kohvikus tellides ei või kunagi päris täpselt teada, mis sa saada võid:)

Lugesin just toiduajakirjast “Fabulous Food” ühe Pariisis elava inglise chefi kommentaari Nizza salati kohta. Tema jaoks olevat autentse Nizza salati otsimine olnud nagu krüpteeritud pusle lahendamine ja lõpuks jõudis ta järeldusele, et põhimõtteliselt on lood nii, et kui salatisse lisada ükskõik millist värsket toorainet, mis Nizza lähedal kasvab, siis oled õigel teel:):):)

Kui salatisse võid lisada kõike, mis meeldib, siis kastme koguste puhul (juhul, kui seda retsepti kasutad), tasub suhteliselt täpne olla:) Aga loominguline lähenemine on muidugi alati tore:):):)

Haki küüslauguküüs hästi peeneks, puista üle soolaga ja töötle noaga pastaks. Pane kaussi, vispelda koos ülejäänud ainetega ühtlaseks ja hoia külmas. Pildil on neljakordne kogus kastet, kuhu mahakkisin šaloti asemel ühe terve sibula sisse:)

Kartulid ja kooritud pisikesed peedid keeda soolaga maitsestatud vees pehmeks ning lõika meelepärasteks tükkiteks. Rohelised oad pane u 2 minutiks soola ja suhkruga maitsestatud keeva vette, kurna ja loputa koheselt külma vee all. Viiluta redised õhukesteks viiludeks. Kirsstomatid lõika pooleks, suured munad sektoriteks.

Põhjakal kasutasin peedilehti ja spinatit, mis ma enne taldrikule salati põhjaks panekut kõigepealt kastmega ära segasin. Peedilehed rebisin väiksemaks, kui aga poest ostetud pisikesi peedilehti (minimangoldi nime all müügil) kasutada, siis need võib salatisse tervelt lisada. Väiksemad kartulid ja eriti pisikesed peedid võib terveks jätta, suuremad lõikasin pooleks v neljaks. Vutimunad lähevad salatisse samuti tervena.

Seekord oliive ja kirsstomateid ei olnud, see-eest aga traditsioonilised rohelised ja Türgi oad, rediseviilud ja peenralt leitud suvisibul. Kõige peale niristasin veel kastet, lisasin räimed ja jahvatasin musta pipart. Bon Appétit! ;-)