osso bucco

mul on mingi värk kaht sorti lihatükkidega, mida ma ei suuda poodi/turule jätta – need on veise saba ja osso bucco. mul võib olla korv täis, selgelt teada, et mul pole aega või sügavkülm liiga umbes, ma suudan _ikka_ enda jaoks leida vabanduse, miks mul just neid lihatükke just praegu vaja läheb. ja suur oli mu üllatus, kui ma nägin, et osso buccot mul siin kirjas polegi. retsepte on täis terve internet, ei pretendeeri erilisele originaalsusele. aga osso bucco minu moodi sai seekord selline:


võta sobivad lihalõigud, paneeri jahus ja prae pannil üle. samal ajal vala tomatitele kuum vesi. pane lihatükid malmpotti, lisa porgandit ja sibulat. koori tomatid(mul olid seekord kollased-punased pooleks, sellest selline värvigamma) ja purusta need ka potti. lisa soola, pipart ja punet. vala juurde törtsuke punast veini. pane pott paariks tunniks ahju. mul oli seekord üks tummisem tükk, aga kui on valida, võetagu paar õhemat selle asemel. hauta, kuniks liha vabatahtlikult kondist lahkub. korralikud perenaised teeks gremolata, aga mina lihtsalt hakkisin peterselli ja küüslaugu ning riivist pisut sidrunikoort ja raputasin selle kõik valmis hautise otsa. naudi praekartuliga;)


enne:

 pärast: