Veisekebab Mapuche indiaanlaste iidse vürtsiseguga
Nagu eelmises postituses mainitud, jätkan siin mõnda aega veiselihalainel. Seekord pakun veisekebabi grillvarrastel, olles liha enne marineerinud kergelt vürtsikas, kergelt suitsuses Mapuche indiaanlaste maitseainesegus, mille kohalik nimi on Merken. Esimest korda tegimegi selle vürtsiseguga, mis koosneb suitsetatud kitsesarve tšillist, röstitud koriandriseemnetest ja vürtsköömnest, tutvust Tšiilis kohaliku köögiga katsetades. Seda kasutatakse seal paljudes retseptides ja olen üsna kindel, et igas Tšiili köögile pühendatud kokaraamatus on see mõnes retseptis nõutud, või kui ei, siis on sellest vähemalt räägitud. Meie kohalikud sõbrad rääkisid, et rahvakeeli on sellel segul vürtsikuse tõttu üks päris vulgaarne nimi, mille ma siin Tšiili-päraselt vaid Hispaania keeles ära tihkan tuua – puta madre. Tegelikult pole segu üldse nii vürtsine, aga kuna Tšiili köök on üldiselt üsna mahe, siis selle kõrval jätab merken tõesti võibolla pisut vürtsisema mulje. Mulle merken meeldib, selles on peidus nii palju erinevaid maitsenüansse ja aroome, et talle võib lugematult kasutusvõimalusi leida. Siin siis neist üks, veiselihakebab, mille kõrvale sobib üllatavalt hästi külm kaste Eesti hapukoorest ja hakitud rohelisest sibulast.
- ca 400 g veisekebabi tükke (Liivimaa Lihaveis müüb valmislõigatud kebabitükke)
- 3 spl Mapuche indiaanlaste vürtsisegu
- 2 spl oliiviõli
- 1 sidruni mahl
- maitse järgi soolahelbeid
- grillvardaid
Tee nii:
Hõõru lihatükke oliiviõli ja vürtside segus, jäta pooleks tunniks toatemperatuurile marineeruma ja tõsta siis toidukilega kaetud lihatükid ööseks külmkappi maitsestuma. Tund aega enne küpsetamist tõsta liha toatemperatuurile ja juhul, kui kasutad puust vardaid, pane vardad vette likku. Nii ei lähe vardad hiljem põlema. Aja grill kuumaks, aja lihatükid varrastele ja grilli vardaid igalt küljelt 2-3 minutit, kuni liha on veel seest roosa. Pigista varrastele sidrunimahla ja puista peale soolahelbeid. Serveeri rohelise sibula-hapukoore salatiga.
Lõpetuseks toon neile, kes eelmist postitust lugema ei sattunud, mõned kogutud veiseliha näpunäited ära:
