Lavašš
Pikem pealkiri ei tahtnud ära mahtuda aga see oleks olnud midagi taolist, et – kuidas ise edukalt lavašši teha ja seejuures ei lähegi midagi põlema. Sest kui ma esiti seda lavašši-tegu nägin siis mulle tundus, et tere fire hazard! Aga tegelikult polnudki. Ühesõnaga, kõigepealt oleks vaja mingit pärmitaigent, näiteks sellise reptepti järgi tehtud:
- 180 ml vett
- 1 1/2 tl mett (ausalt öeldes sai natuke magus, ehk võib ka veel vähem panna)
- 1/4 tl kuivpärmi
- 285 g jahu
- 1/2 tl soola
- õli (toidu või oliivi vm, määrimiseks)
Ülaltoodud ainetest tuleks teha tavapärase pärimitaigna tegemise metoodikal üks pärmitaigen (sry, ma olen erakorraliselt laisk), lase u 3 tundi kerkida. Siis vajuta alla ja oota veel u 10 min. Jaga taigen neljaks tükiks ning rulli iga taignatükk ü 30-40 cm läbimõõduga latakaks. Kõige lihtsam on seda teha nii, et kõigepealt rullid kõik taigna tükid u 15 cm läbimõõduga ketasteks, siis lased neil hetke puhata ja rullid kõiki veel natuke suuremaks. Lased veel korra puhata ja kolmandal rullimis korral võiks soovitud raadius juba saavutatud olla.
Nüüd siis tuleb siis see triki osa. Tuleb võtta vokkpann ning asetada see tagurpidi gaasileegile (miski ütleb mulle, et sama tulemus ei pruugi tulla elektri-, induktsioon ja puupliidi puhul, a mine tea). Lase pann kuumaks ning määri seda õlise köögipaberiga (soovitavalt kasutades tange). Ja siis tuleb see taigna latakas asetada tagurpidi vokile küpsema. Mängu tuleb lähedalt jälgida, sest pruunistumine toimub suht kiiresti. Lavašši tuleks paarkorda keerata aga kogu protsess ei tohiks võtta üle paari minuti per lavašš. Kui lavašš läheb heledaks ja krõbedaks siis sai palju. Üldiselt kaua need lavaššid ei seisa (kuivavad ära), natuke aega saab rätiku all hoida. Aga muidugi kõige parem ongi kohe ära süüa. Ja tõestusmaterjal, et toimib küll:
Duubel 1
Duubel 2
Mõte pärineb blogist foodperestroika.com (minu uus absoluutne lemmik) ja plaan on, et pühapäevasel õhtusöögil saab igaüks (kes tahab) endale ise supi kõrvase lavašši valmis meisterdada (vörkšopp, noh).
