Astelpaju-ingverilonks

 

 

Öeldakse, et võta pits ja pea aru, aga mis siin ikka arutada –  astelpajumari on ju juba vaat et tervislikkuse sümbol ise. Väike varahommikune astelpaju-ingverilonks teeb silma säravaks, naha jumekaks, juuksed läikivaks, piha saledaks ja tuju heaks. Kevadväsimus ei julge peale seda ennast näole andagi.

See kõik hakkab igatahes minuga nüüd juhtuma, sest leidsin sügavkülmast terve kotitäie astelpajuoksi. Nimelt on minu ema avastanud, et kuna astelpajumarjade noppimine üks igavesti tänamatu töö on, siis lihtsam on need raksti koos okstega maha lõigata, sügavkülmutada ja puhastada alles külmunud kujul. Peale seda tuleks need muidugi kohe kas tarbida või töödelda. Seda meetodit saab aga rakendada ilmselt vaid mõistliku koguse marjade ja vastava mahutuvusega külmiku korral. Ja noh, päris täispikkuses puud ei ole vast mõistlik külmkappi toppida.

Joogikese valmistamismeetod ei ole keeruline ja allpool toodud kogustest saab nii umbes 4 x 4cl pitsitäit.

Kõigepealt võta üks kuhjaga peotäis astelpajumarju ( umbes 150 ml) ja pöidlaotsa suurune jupp kooritud ja peeneks hakitud või riivitud ingverit ning pane need väiksesse potti .
Peale vala niipalju vett, et marjad oleksid enam-vähem kaetud. Lase korraks keema ja jahuta.

Kuniks segu veel soe, lisa üks kuhjaga teelusikatäis mett.

Jahtunud segu püreesta näiteks saumikseriga, pisut suurema koguse korral saab seda teha ka kannmikseris. Saadud püree hõõru läbi sõela ja valmis ta ongi.

Ise teen õhtul segu valmis, panen purki ja tõstan õue või pisut jahtununa külmkappi. Hommikul püreestan, pressin läbi sõela ning ehmatan inimesi kurnamisjääkidest valmistatud näomaskiga.