Minu sahver

Klassikud on öelnud, et gastronoomilised teadmised on vajalikud kõigile, sest neil on soodumus suurendada inimeses õnnetunnet. Sahver on aga üks püha paik, millel salapärasuse aura juures. Minu vanaema sahvrisse lastel asja ei olnud, salaja me muidugi sinna hiilisime, et midagi põske pista. Vahel tuli põgeneda läbi kitsukese sahvriakna. Need mälestused on armsad. Kindlasti on mul kunagi oma päris sahver, korralikult suur, läbimõeldult kaasaegne ja head-paremat täis!