Eriti mõnus krõbe müsli

Ja väga mõnus on suvisel ajal ka krõbe müsli, sest see on suurepärane lisand värsketest marjadest magustoidu juurde. Kohalikud marjad on ju Eestis saada vaid mõned üksikud nädalad ja enam-jaolt ei olegi aega nendega midagi muud rohkemat teha kui lihtsalt (paksu) jogurti, kohupiima, vahukoore, keefiri v jäätisega nautida … Ja natukene krõbedaid kaerahelbeid on sellise lihtsa koosluse täiendamiseks nagu loodud!:) Võib muidugi teha ka beseed ja/või lisada kamajahu, aga krõbe müsli on samuti üks variant, millega marjamagustoidule tekstuuri anda.

Mulle meeldib kasutada just sõna “müsli”, sest see on kuidagi kodusem ja ikkagi ilus puhas eestikeel – granola on kuidagi natukene liiga fancy sõna mu jaoks … :) Kui nüüd muidugi korrektne olla, siis peaks seda müslit nimetama granola’ks, sest müsli on reeglina ju küpsetamata kaerahelvestest ning sellele ei ole lisatud õli ega suhkrut. Kuigi muud koostisosad on mõlemal samad ehk kuivatatud puuviljad ja marjad, pähklid v mandlid ja erinevad seemned, siis granola on ahjus krõbedaks röstitud. Krõbe maius sobib eriti hästi igasuguste kohupiimakreemide ja jogurtitega ning seda on ka niisama hea purgist lusikaga süüa, samas kui müsli tahaks ikkagi kaaslaseks piima, et tooreid kaerahelbeid natukene pehmemaks leotada.

Granola on lisatud õli ja suhkru tõttu üldjuhul kaloririkkam kui müsli, aga mina ausalt öeldes ei suuda nt praeguse retsepti puhul, kus päris suurele kogusele tervislikule kraamile on lisatud paar sl õli ja suhkrut ning ainult 1 dl suhkruroosiirupit, näha absoluutselt mingit probleemi!:) Eks muidugi – nagu ma siin varemgi olen juba kirjutanud – minu standardid tervislikkuse osas ongi veidikene erinevad nö tavalistest inimestest, sest ma söön ju igapäev kooki ka, aga sellegipoolest on see müsli siin minu arvates ikka väga tervislik kraam:):):)

Mis aga nende kahe ajalukku puutub, siis müsli olevat leiutanud Šveitsi arst Maximilian Bircher-Brenner 1900. aastal oma patsientidele puu- ja köögiviljarikka menüü osana. Inspiratsiooni sai doktor sarnasest “kummalisest toidust”, mida ta koos oma naisega Alpides matkates sõi. Kusjuures, traditsioonilist müslit söödi sidrunimahla, mitte piimaga! Granola leiutamisega on muidugi asi keerulisem, aga algse “granula”-nimelise segu valmistas dr Connor Harold Lacey 1894. a Ohios Jacksoni sanatooriumis täistera ehk grahamjahust.

Nii granola kui ka müsli valmistamine on imelihtne! Selle müsliga siin on küll natukene rohkem mässamist kui tavalisega, kuid tulemus on seda kindlasti väärt! :)

Sega kaerahelbed, linaseemned, 0,5 tl soola ja kaneel kausis ning lisa 2-2,5 dl kuuma vett. Sega läbi ning lase seista seni, kuni siirupi keema lased. Siirupi jaoks aseta mesi v suhkru(roo)siirup, 2 sl õli ja 2 sl suhkrut potti ning kuumuta segades keemiseni. Lisa kaerahelbesegule ja sega läbi. Laota küpsetuspaberiga kaetud ahjupannile ja küpseta ahjus 150 kraadi juures paar-kolm korda segades u 50-60 minutit, kuni kaerahelbed on muutunud kuldpruuniks ja krõbedaks. Lase täielikult jahtuda.

Tõsta ahju temperatuur 180 kraadini. Sega ülejäänud 1 sl õli ja 1 sl suhkrut jämedalt hakitud mandlite v pähklite, kõrvitsa- v päevalilleseemnetega ja laota küpsetuspaberiga kaetud ahjupannile. Küpseta aeg-ajalt segades u 10-12 minutit kuni segu on hakkab kergelt kuldseks muutuma. Lase pähkli-seemnesegul samuti täielikult jahtuda.

Sega mõlemad jahtunud segud kuivatatud jõhvikate v rosinatega ja aseta müsli õhukindlalt suletavasse purki. Mina sain sellest kogusest u 1,5 l müslit ehk ühe liitrise ja teise pooleliitrise purgitäie. Serveeri koos maitsestamata jogurti v keefiri ja värskete marjadega. Tarbi nädala jooksul.