Grillitud kanaliha vahtrasiirupiglassuriga

Eile sadas vihma – terve päev! Soojakraadid üle 18 ei näidanud ning sedagi soojust oli vaid siis, kui päike korraks pilve tagant välja tuli, et siis uuesti müristama ja paugutama hakata. Pole vist kunagi aiamööblit nii palju toa ja õue vahet tassinud, kui eile. Veranda värvimine on vist ka mõneks ajaks edasi lükatud. Aga pole probleemi, nii saabki rohkem kasvuhoones mütata või siis toas miskit kasulikku teha. Eile sain tuunida ühte vana tooli, mis nüüd oliivirohelisena ning lillemustrilise istmepadjaga poole kenam välja näeb.

Siiski on informatsiooni, et mõned kümned kilomeetrid eemal paistab päike, ilm on tuulevaikne ning kõik on ilma olude suhtes kõige parem. Just neile võiks sobida lõunaks üks grilliretsept, mis minule isiklikult on väga meeltmööda.

Oma hiljutiselt reisilt varusin ma oma kohvrisse mõned toredad pudelid vahtrasiirupit. Tänu sellele on siirup viimasel ajal kaaslaseks nii mitmeski roas. Ka seesama retsept pärineb reisi pealt, täpsemalt Kanada väikelinna ST. Jakobs´i suurelt vabaõhuturult (toidulises mõttes on see justkui paradiis), mis avatud kahel päeval nädalas varahommikustest tundidest alates. Vahtrasiirup ise sobib imehästi grillmarinaadi või mop-kastmeks. Maitselt ei ole liiga lääge, pigem sellise õrna varjundiga, mis lihale mõnusa tekstuuriga katte jätab.