Ingveri-rosina rukkileib

Mul on puhkus oma igapäevatöölt. Juba alates 1. juunist. Täna kratsisin kukalt ja juurdlesin, et mida ma siis nüüd selle nädala jooksul teha olen jõudnud. Noh olen täitnud paar toidutellimust lisaks katsele veidi rohkem magada kui tavaliselt. Aga peaaegu mitte midagi nendest asjadest, mida ma suure hooga planeerisin enne puhkusele jäämist, pole ma küll teha jõudnud. :D Ei tea, kas teistel on ka nii? Samas olen teinud hoopis selliseid asju, mida enne üldse ette ei kujutanud. Näiteks on mu lapsel uus sõbranna, kes on temast 5 aastat vanem. Minu tips on 2 ja tema sai nüüd 7. Ja kujutage või ei – neil on koos nii fantastiliselt tore. Nendega olen palju mõnusaid hetki veetnud! Aga järjekordne kinnitus on selle kohta küll, et plaane ei maksa teha. ;) Sest kõik need uhked tordid on küll tegemata, mis plaanis olid ja terve hulk pilte on töötlemata ning mitu-mitu postitust pärast tänast ootab oma järge, et üles panna. Aga siiski – haarame härjal sarvist. Leiba peab ju ikka sööma ja nii ma teda aeg-ajalt ikka küpsetan. Seekord magustajaks vaid mesi ja maitseandjaks ingver. Mesi leiva komponendina muudab veidi ka leiva iseloomu ja struktuuri. Leib on vähem nätske, muredam, kuid säilib ka kauem värskena. Rosinad veel pealekauba ning loomulikult ka mahejahu (loomulikult Loodusvägi oma). Pärast retsepti kirjutan veidi ka oma Ayurveda-teemalist seeriat edasi. Jälgib see, keda asi huvitab!

See on küll üsna mitteharilik, kuid omaenda pere tarbeks küpetan ma leiba tihtipeale ühe pätsi kaupa. Kui oled harjunud teisiti, siis lihtsalt mitmekordista vastavalt kogused.

3-4 spl head juuretist

4 dl sooja vett

300 g täistera rukkijahu

400 g täistera nisujahu

0,5 dl tumedaid / punaseid või 1 spl heledaid (neid on väga vähestes kohtades saada)

1 tl soola

3/4 tl kuivatatud ingverit

2 spl mett

3 spl pähkliõli (mina kasutasin sarapuupähkli õli, mis ostetud Selveri Gurmeest)

1-2 dl rosinaid (kasutasin segamini nii kollaseid kui tumedaid)

3 spl purustatud või hakitud maa- või sarapuupähkleid

Sega juuretis sooja veega, lisa juurde ca 200 g rukkijahu, sega ühtlaseks ja lase soojas kohas rätiku all käärida kuni 12 h. Vähemalt 6 h ajab ka asja ära, aga siis ei tule leib nii iseloomulikult mõnus hapukas. Kes teab samas – mõnel ehk just nii meeldibki.

Siis eemalda järgmiseks korraks mõned lusikatäied juuretist ja säilita see külmas nii, et ka veidi õhku käiks läbi (praokil kaanega karbis vms).

Sega käärinud taignasse sool, suhkur, õli, mesi, ingver ja hakka vähehaaval jahusid lisama. Nisujahu võiks olla eelnevalt segatud rosinatega, et rosinad satuks taignasse ühtlasemalt. Sega esmalt puulusikaga, siis sõtku julgelt ja mõnuga kätega. Võid käed enne märjaks teha, et nii väga külge ei kleepuks. Eks ta lõpuks kleepub ikka, aga see ongi leivateo rõõm. :)

Vormi ümar päts ja aseta küpsetuspaberiga kaetud plaadile või tõsta tainas kandilisse leivavormi, mis on eelnevalt õlitatud. Puista üle pähklipuruga (tihedalt) ja silu märgade kätega päts ilusaks. Kergita soojas kohas veel kuni 6 h või ahjus 45 kraadi juures 1 – 1,5 h.

Siis keera ahi 225 kraadi juurde (kui ahi on väga loid, kergita kõiki minu poolt pakutud kraade 20-25 kraadi võrra). Lase ahi eelsoojeneda. Küpseta pigem alt ja ülevalt režiimiga leiba, kui näiteks pöördõhuga. Pane ahju põhja ka kuumuskindla vormiga vesi, et ahjus oleks küpsetamise vältel piisavalt veeauru.

Küpseta: 225 kraadi juures 10 min / 200 kraadi juures 10 min / ja 175 kraadi juures 40 min.

Küpsetamise lõppedes võta leib kohe ahjust välja, pintselda sama õliga, mida kasutasid taignas ning keera niiskesse rätikusse rahunema ca pooleks tunniks.