Karamelli-toorjuustukreem kirsside ja beseega

Sel nädalal algas esimene päris koolinädal ja esimeseks loenguks oli köögipraktika. Nimelt on meie koolil restoran, mis pakub külastajatele nii lõunasööki kui ka kolmekäigulisi õhtusööke. Kuuldavasti broneerivad inimesed omale laudu juba mitmeid kuid varem ette, nii et tegemist on väga hinnatud restoraniga. Seda kohta peavad üleval tegelikult õpilased. Kõik grupid vastutavad teatud valdkonna eest. Ühed valmistavad ette magustoidud ja koogid, teised valmistavad soolased road ja kolmandad tegelevad teenindamisega. Kogu protsess on iga päev juhendajate range jälgimise all. Mina ”töötan” restoranis esmaspäeviti. Sel korral oli mu grupp suunatud magusakööki. Ma võin käsi südamel öelda, et ma vast leidsin maailmas oma koha. Terve ülejäänud päeva käisin ma nagu värskelt armunud mööda kooli ringi. Esiteks on minu juhendaja kulda väärt. Mees, kes töötas 15 aastat Briti kuninglikus sõjaväes ning kahe järjestikuse peaministri kokana, lõi minu silmade all kõige kaunimad magustoidud, mida ma eal näinud olen. Ning hetk hiljem valmisid ka minu käe all samasugused kunstiteosed. Ja loomulikult viisid magustoidud kohe, kui lusikas suhu jõudis, kelle alla.

Järgmisel nädalal olen ma peaköögis, kuid ma ei jõua ära oodata, millal uuesti magusaköögis toimetada saan. Restoran avatakse 21. oktoobril ning sel päeval tuleb neid imelisi magustoite ja kooke juba klientidele valmistada. Pean mainima, et ma pole mitte kunagi varem mitte kuskil nõnda hea tekstuuriga juustukooki ega panna cottat söönud. Järgmisel nädalal saan ka täpse magusamenüü, mille ma hea meelega ka siia trükiksin. Täna aga näide meie restorani lõunamenüüst:

Eelroad:

Värsked ravioolid metsaseenekastmes

Juurvilja pakora mündi ja tšilli kastmetega

Singi ja juustu kroketid seenekastmes

Pearoad:

Sealiha scaloppini rosmariini kartulite ja grillitud juurviljadega

Mereanni Paella krevettide,ranna- ja kammkarpidega

Lambalihaga täidetud baklažaan Lyoni stiilis kartulite ja prantsuse ubadega

Maroko-pärane kana tagine vürtsika kuskussiga

Ma päris täpselt ei tea veel, kuidas ma selle kõigega hakkama peaksin saama, arvestades fakti, et selles restoranis peab klient oma toidu saama täpselt 5 minutit peale jookide lauda viimist ja et ma pole kunagi restorani peaköögis töötanud. Aga minu kool armastabki pea ees tundmatusse vette viskamise praktikat.

Tänane magustoit kuulub minu lemmikute hulka. Paneksin selle lausa oma Top10 hulka. Esiteks on karamellkreemil omadus sõltuvust tekitada oma hõrgu maitse ja tekstuuriga. Teiseks sobib karamelli juurde kui valatult peotäis hapukaid kirsse. Kolmanda elemendina on vaja, et hamba all midagi ka krõmpsuks- siit tulevad appi beseeküpsised. On tõestatud, et magusa ja hapu kooslus koos mõne krõbeda elemendiga on sõltuvust tekitav. Ma ei vaidle vastu, vaid nõustun sajaprotsendiliselt. Ma võiksin ka kõik need 4 magustoitu, mis selle retsepti järgi valmivad, ise nahka pista, ilma silma pilgutamata. Ma ei ole tegelikult nii suur maiasmokk, aga selle magustoidu ees olen ma relvitu.

Teine suur boonus on fakt, et see magustoit valmib pea sama kiiresti, kui jäätise sügavkülmast väljavõtmine, pehmeks sulatamine ja kaussi kühveldamine. Kõlab päris maitsvalt ja mugavalt, kas pole ? Just sellepärast see üks meie pere lemmikuid ongi!