Karulaugu-ricotta kannelloonid

http://siitnurgastjasealtnurgast.blogspot.com/2012/05/karulaugu-ricotta-kannelloonid.html

karulauk, pasta, retsept, taimetoit, umbrohi, vormiroad

Karulauk möllab metsas (mõnel ka aias), turgudel, köökides ja blogides. Loomulikult, hooaeg ju! Kuigi, tuleb tunnistada silmad maas, üks kevadhooaja märksõnu meie köögis on alati olnud ka kõrvitsasupp, puravikusupp ja puravitagliatelle, lisaks marjakoogid, sest eelmisel suvel-sügisel orava kombel hoidistatud kraamile on ju viimane aeg lõpp peale teha. Õigupoolest on see tüütu, sest nii head kui kõik need kõrvitsad ja puravikud ja marjad ka pole, kisub praegu isu ikka palju-palju rohkem värske ja uue poole. Mõtlen tõsiselt sellele, et ei topi sel aastal oma sügavkülma enam täis. Olen näiteks alati lõiganud karpidesse rabarbrit ja pistnud neid sügavkülma. Samas ei ole sel talvisel rabarbrikissellil ja -koogil üldse seda maitset ja olemist, mis kevadel. Lumi, pimedus ja rabarber ei sobi lihtsalt omavahel kokku. Pigem sööksin teda hooajal nii palju, et isu täis, igal moel ja kõikvõimalikes toitudes. Et siis talvel meenutada, kui hea see kõik oli ja oodata pikisilmi, et jälle saaks. Nii nagu praegu karulauguga: punt on kogu aeg kapis ja läheb ta võileivale, pestosse, omleti sisse, salatisse, külmadesse ja soojadesse kastmetesse jne. Ilmselt paari nädala pärast on isu täis. Ja saab jälle jääda järgmise kevade ootele. Aga praegu, karulauk kõikjale!

karulaugu-ricotta kannelloonid/ramson and ricotta cannelloni

Kannelloonide sisse sobis karulauk koos ricottaga lihtsalt imeliselt. Karulaugus on nii palju maitset, et ma üldse ei lisanud midagi muud, mida muidu võiks ju siia pista: oreganot, basiilikut vms. Ma ei riivinud bešamellkastmesse isegi muskaatpähklit ja polnudki vaja! Maitse oli puhas ja värske. Mulle ei meeldi üldse, kui kannelloonid on jäänud kuidagi kuivale ja saanud katteks ainult juustu. Vot nii, nagu pildilt näha, et pasta lausa ujub rikkalike kastmekihtide vahel, kus ta on küpsenud parajalt pehmeks, on maitsev! Kui tavaliselt on kannelloonide pakendi peale kirjutatud, et neid tuleks enne ahjupanemist keeta, siis sedamoodi tehes keetmine küll vajalik pole. Juustust ja kastmetest tuleb piisavalt niiskust. Lisaks on keedetud kannelloone täita paras nikerdamine. Kuivadega läheb asi libedalt.

Tarvis läheb:

100 g karulauku
400 g ricottat
12 kanneloonitoru

Tomatikaste:

1 sl oliiviõli
1 sl võid
1 sibul
1 küüslauguküüs
400 g purustatud tomateid (1 purk)
2 sl tomatipastat
1 tl suhkrut
soola, musta pipart

Bešamell-kaste

50 g võid
2 sl nisujahu
0,5 l piima
soola
250 g mozzarella juustu

Lisaks:

musta pipart
paar lehte hakitud karulauku

Kõigepealt aja kastrulis vesi keema ja kuumuta karulauk korraks läbi, ainult niipalju, et ta vajub veidi kokku ja värv muutub tumedamaks. Poolest minutist piisab. Nõruta kohe, lase hetk jahtuda ja vajuta peos pallik. Haki peeneks. Sega ricottaga, maitsesta segu soolaga.
Nüüd on tarvis keeta kaks kastet: tomati- ja bešamell-.
Tomatikastmeks kuumuta pannil või ja õli. Haki sibul ja küüslauk. Kuumuta need läbipaistvaks. Vala hulka purustatud tomatid koos vedelikuga ja tomatipasta. Maitsesta suhkru, soola ja musta pipraga. Keeda vaiksel tulel 15 minutit.
Bešamellkastmeks sulata kastrulis või, lisa nisujahu. Väga suureks abiks bešamellkastme tegemisel on spiraalvispel ehk kastmevispel, mis hoiab ära igasuguste jahuklimbikeste tekkimise. Sega kastmevispliga jahu ja sulavõi ühtlaseks, vala peale 1/3 piimast. Kuumuta pidevalt kastmevispliga segades keemiseni. Kraam potis peab olema täiesti ühtlane kreem. Nüüd lisa ülejäänud piim, sega ja lase keema. Keeda 10 minutit ja maitsesta soolaga. Bešamellkastmesse käib ka riivitud muskaatpähke, aga ma ei pidanud seda praegu vajalikuks.
Nii, nüüd ongi kõik kolm olulist komponenti: täidis, tomatikaste ja bešamell valmis. Üle on jäänud veel vaid kannelloonid täita, kõik ahjuvormi laduda ja toit valmis küpsetada.
Vali selline ahjuvorm, kuhu kannelloonid mahuksid ära ilusasti ühes kihis ja tihedasti ritta laotult, nii et ka äärtesse ei jääks liigselt ruumi. Muidu lihtsalt vajub kogu kupatus küpsedes laiali. Mul on tõesti palju ahjupotte- ja -vorme, liiga palju. Sest ma lihtsalt ma ei suuda vastu panna, kui näen taaskord mõnd ilusat ja inspireerivat keraamilist, klaasist või malmist vormikest potikest ja tassin ta koju. See on mu kiiks. Ma tarisin näiteks Brüsselist käekotis taginepoti kaasa. Ja kasutan seda 1 kord aastas. Noh, see selleks. Igaljuhul ei leidnud ma sobivat vormi kannelloonidele (tuleb vist lahtiste silmadega jälle poes ringi vaadata:P), natuke ruumi jäi vormis üle ja ma toppisin selle täis kuivanud saiatükikesi, mis aitaksid mul vältida kastmete laialivalgumist. Oo, need saiad olid pärast ülihead, alt kastmes pehmenenud ja pealt krõbedad. Nii sai kohe ühes vormis nagu veel ühe toidu.
Aga loodan siiski, et leiate oma 12 kannelloonile sobiva vormi ja mahutate nad ilma saiaehitiseta sinna kenasti ära.

Kõigepealt tuleb aga karulaugu-ricottasegu kannelloonide sisse saada. Mina tegin seda tordipritsiga ja asi läks väga libedasti. Võib kasutada ka kilekotti, millele ühte nurka auguke tehtud ja siis sealt pigistada. Tõsta lihtsalt pastatoru püsti taldrikule või lõikelauale ja suru täidis sisse. Täida kõik kannelloonid ja tõsta pikali ootele, nende kord on kohe-kohe. Enne vala vormi põhja eelnevalt valmis keedetud tomatikaste. Sellele laotagi kannelloonid, kenasti üksteise vastas.

karulaugu-ricotta kannelloonid/ramson and ricotta cannelloni (making)

Vala ühtlaselt peale bešamellkaste. Jälhi, et kõoik pastatorud oleksid kaetud. Vastasel juhul nad lihtsalt ei küpse pehmeks, ainult kuivavad. Kõige peale laota sõrmede vahel katkipudistatud mozzarella. Kasutasin Vigala delikatess mozzarellat ja väga mõnusalt kuldne-krõbe jäi.
Küpset aahjus 190 kraadi juures 25 minutit. Tõsta seejärel vorm ahjust välja ja lase roal paarkümmend minutit toatemperatuuril taheneda, siis hoiab ta rohke koos ja on lihtsam lõigata.

Vormi põhja jäänud kastme sõime ära saiatükkidega. Nii tühja ja puhtakslimpsitud ahjuvormi pole mina ammu enam näinud. Alles nüüd postitusel silte pannes mõtlen selle peale, et see ju täitsa taimetoit, ei mingit liha. Ja puudust tast ei tundnud küll mitte keegi.