Karulaugusupp

Tuleb tunnistada, et kuigi viimased kuud on olnud väga põnevad, ei ole kõik sugugi nii roosiline kui esmapilgul tundub. KPN e. harilik kokapaberineedus, on paraku võimust võtnud ja nende tagajärgede likvideerimisega ma siin praegu tegelenud olengi. Isupuudus ja untsus toidud olgu siinkohal märksõnadeks ning ma olen täiesti kindel, et see kokakooli tunnistus sealjuures mingit oma kiuslikku rolli mängib. Noh, vähemalt ei õppinud ma kosmeetikuks, muidu oleks asi ikka puhta hull!

Aga vaikselt-vaikselt hakkab jälle looma ning see karulaugusupp tuli küll ülesriputamisväärselt korralik. Retsepti mugandasin viimasest Good Foodist, originaalis oli tegu hoopis nõgesesupiga. Minul nõges kahjuks aias kiratseb, kuid see-eest oli külmikus karulauku ja nii see kõik juhtuski. Nõgesega on usutavasti ka väga maitsev ja seegi saab varsti ära tehtud. Või kes ette jõuab andku palun teada, kuidas oli.

Kuumuta sibul sügavas pannis õli sees pehmeks ja klaasjaks. Kasuta keskmist kuumust. Lisa porgand ja mõne aja pärast kartul. Sega ja kuumuta ning lõpuks vala peale puljong ja keeda köögiviljad seal sees pehmeks. Aega võtab see umbes 10 minutit, aga proovi ikka ise enne järele.

Viska sisse pestud karulauk (või nõges) ja sega läbi. Blenderda või püreesta saumikseriga.

Vala potti tagasi, lisa või ja koor ning sega. Kui liiga paks tundub, timmi konsistentsi koore või puljongiga vedelamaks. Maitsesta soolaga, kaunista mõne kena söödava lillega (mina leidsin paar nurmenukku näiteks) ja head isu!

P.S.Tuuli blogist leidsin ka ühe vahva kartuli-porrusupi baasil valmistatud karulaugusupi, kus kõrval põnevad juustused umbrohusaiad. Need plaanin igatahes ise ka varsti ära proovida.

___________________________________

*) Mina porrut oma karulaugusupile ei lisanud (ikka võib lisada, kui soovi on), aga nõgest kasutades läheks see kohe kindlapeale sisse.