Kibuvitsamoos

Mu moosiriiul pole vist kunagi nii täis olnud, kui sel aastal. Tee sinna on leidnud ka päris kummalise nimega purgid, nagu õuna-kõrvitsamoos, õuna-peedi-rosmariinimoos, aprikoosimoos amarettoga, kirsimoos amarettoga, rabarbri-mangotšatni ja veel mõned. Ilmselt peab mõni staažikam hoidistaja selle loetelu peale peenikest naeru, kuid olgu öeldud, et tavaliselt sinna peale maasikamoosi suurt midagi ei satu ja tavamõistes imelikud kooslused on mul siiani avastamata olnud. Sealt siis ka see vasikavaimustus ja katsetamistuhin.

Ei hakka kogu seda kirjut seltskonda siia retseptide näol kirja panema, küll aga väärib kindlasti eraldi väljatoomist kibuvitsamoos, minu viimane avastus. Ja kui näete nii sel kui järgnevatel aastatel ühte naist  hullunult kibuvitsapõõsastes müttamas, võite tulla julgelt tere ütlema, sest üks purk seda head kraami on ilmselgelt vähe. Kibuvitsad jäävad kergelt kallerdunud punasesõstramahla sisse hulpima ja mahla toimel saab moosist pigem mõnusalt hapukas.

Milliseid kibuvitsamarju korjata ja miks, sellest pajatas Mari-Liis oma blogis tšatnit tehes. Ja arvan minagi nüüd, et kibuvits on üks vahva tegelane, keda oma toidulaual julgemalt kasutada võiks, seda enam, et tegu on paraja vitamiinipommiga. Retsept ise lihtsamast lihtsam, raskuskese on siin pigem marjade korjamisel ja puhastamisel. Mugandatud Aive Luigela raamatust “Hoidised”

Vaja läheb:

1,5l kibuvitsamarju
0,5l punasesõstramahla
300g suhkrut

Puhasta marjad seemnetest ja loputa üle. Jäta nii suured tükid kui võimalik.

Pane marjad potti ja vala peale mahl. Keeda vaiksel tulel 15 minutit.

Sega juurde suhkur ja keeda veel 10 minutit. Eemalda vaht, kui seda peaks tekkima.

Tõstaettevalmistatud purkidesse, sulge õhukindlalt ja lase jahtuda. Säilita jahedas.