Kitsekarri

ma ei saaks öelda, et see mul otseselt plaanis oli. Ja otseselt ei ole mulle kunagi ka tohutult imponeerinud Gordon Ramsay. Aga tema viimane, „Sõpradega köögis“, on kohe hea raamat. Vastupidiselt mu kõikidele ootustele. Kui iriseda, sest ikka eestlane iriseb, kasvõi selle üle, et liiga palju irisetakse – ma neid Gordoni portreesid oleks sinna natuke vähem pannud. Sest kui raamatut lapata, siis iga 5 lk järel mr F-sõna nägu ikka ära ei unune.

Ühesõnaga. Kohe, kui ma olin lõpetanud selle raamatu klepsudega „tiksimise“, tuli mulle meelde, et sügavas on ju natuke kitse ja natuke küülikut. Tehtud-mõeldud. (NB!! tõlk räägib ka sellest, et pikast nimekirjast ei peaks laskma ennast ära kohutada;) nii nunnu!!)

• 1 kg kitseliha (mul oli kokku u 4 kitse ja küüliku koiba)

• oliivõli
• 0.5 tl kurkumit
• 0.5 tl jahvatet vürtsköömenit v selle seemneid
• 0.5 tl uhmerdet sinepiseemneid
• 4-5 kardemonikupart, uhmris purustet
• 1 kaneelipulk
• 2 spl pruuni suhkrut
• 400 gr purk purustet tomateid
• puljongit

• 1 väike sibul
• 4 küünt küüslauku
• 4 väikest tshillit, ilma seemneteta
• 3 cm tükk ingverit
• näpuotsatäis meresoola
• 3 sl maapähkliõli

mina ka ei lasknud ennast pikal nimekirjal kohutada, seetõttu olin vastamisi faktiga, et mul siiski mõnda asja ei ole kodus. Alustame tshillipastast. Mida polnud, oli tshilli:D küll aga oli mul omatehtud kuivatet kaunadest tshilliõli, panin siis soraka seda. Maapähkliõli mul ka polnud, selle asendasin maapähklivõiga. Etteruttavalt olgu öeldud, et maitse ei kannatanud. Natuke hakkisin ja tükeldasin, siis sausegurdasin.

Samal ajal aja pann kuumaks, pane sinna õli ja pruunista liha. Tõsta see siis ahjupotti, pannile kalla tshillipasta. Kuumuta, lisa ülejäänud maitseained (selles faasis olin ma juba avastanud, et mul on vürtsköömen otsas, aga ei ole midagi, mida u 1 tl karripastat ei suudaks parandada, niiet uhasin ka selle sisse). Tomateid mul isegi oli, aga ma panin selle asemel ema tehtud letshot, ja puljongiga ei hakanud ma ka ennast vaevama, vaid panin lihtsalt vett, sest hautamise aeg on ju pikk. Kui soust läbi segatud, siis vala see lihatükkidele, vaata, et tähtaniis ja kaneelikoor ka kenasti vedelikus on, ning sura ahju. Unusta juhtunu u paariks tunniks (pool aega on küll seda juba raske mitte märgata, sest lõhn ajab lihtsalt hulluks).

Mina olen selline mahedakeste pooldaja, lisaks ei tee ma ka lapsele eraldi süüa, mistõttu see konkreetne sai ka selline leebekesem. Aga ma kindlasti teen seda veel. Sest see oli lihtsalt nii hea.