Kodune räim tomatis

Suure tõenäosega tekitab esimese hooga termin “räim tomatis” paraja naerupurske. Toit või asi! Plekkpurgis, igavese säilivusajaga ja omandanud kuulsuse, et seda süüakse siis, kui tõesti enam midagi paremat süüa ei ole. Selle konservi osas väga vastu ei vaidlegi. Ega ta nüüd tea mis hõrk suutäis pole.
Teine asi on aga juhul, kui oled kalaturult värske räime koju toonud, selle ära puhastanud ja siis parimaid komponente – Peipsi sibul, korralik tummine tomatikaste, veidi värsket loorberit ja head oliiviõli, tuttavate kaudu soetatud mahlane küüslauk – kasutades ühe tõelise maitsepommi valmis teinud. See on midagi sellist, mida ühele kalasõbrale pikalt seletama ei pea.

Räim tomatis on tegelikult päris korralik mugavusroog. Ega temaga liiga palju jändama ei pea. Tavapärane kalade praadimine on kordades tüütum. Selle roaga võib arvestada ka seda, et maitse vajab veidi tõmbamisaega ja on kindlasti väga mõnus ka teisel-kolmandal-neljandal-jne päeval, kuigi tõenäoliselt saab lihtsalt enne otsa. Sibulaga ei tasu koonerdada, see on minu jaoks ka üks kindel lemmik. Vastavalt kellegi terava roa taluvusele sobib sinna lisada ka kas tšillipipart või siis cayenne´i pipart. Mulle meeldib see toit just mõnusalt vürtsikana.