Kõrvitsarisoto

Kõrvitsarisoto kiitmiseks tuleb sõnadest puudus. Päikesekollane rikkalik taldrikutäis soojendab südant ja täidab kõhtu. Kui tavapäraselt kaasneb noa kõrvitsasse löömisega sügav ohe ja mõttekriis (sest meie näiteks kõrvitsasalati sõbrad ei ole), siis risoto ja kõrvitsasupp aitavad muidu peavalu tekitanud probleemist tõeliselt nauditavad söömaaajad teha. Olgu kõrvitsasupp siis SELLINE klassikaline ja minu jaoks täiesti kohustusliku ingveriga või SELLINE imemaitsev kookospiimaga variant.

Aga risoto on klass omaette. Kõrvitsa eest pean tegema sügava kummarduse ja ütlema tänusõnad Siljale, kelle kaudu minu juurde kaks eriti armast kuldkollast sügisandi jõudsid.

Parmesani juustuga ei maksa risotot valmistades koonerdada. Mida kreemisem risoto jääb, seda mõnusam ta on. Samas võib kitsejuustusõber parmesani sujuvalt kitsejuustuga asendada, sest teadagi: kitsejuust ja kõrvits on taevalik kooslus.

• 500 g muskaatkõrvitsat (puhaskaal, tükeldatuna)
• 300 g risotoriisi
• 1 l kanapuljongit
• 1 sibul, hakituna
• 1 dl valget veini
• Paar küüslauguküünt, koorimata
• Paar oksa rosmariini
• Oliiviõli
• 75 g võid
• 50 g parmesani
• Soola ja pipart

Kuumuta pannil õli ja kolmandik võist. Lisa rosmariinioksad, küüslauk ja kõrvits. Küpseta keskmisel kuumusel ca 20 minutit, kuni kõrvits muutub pehmeks. Eemalda rosmariinioksad ja küüslauk.

Teisel pannil kuumuta teine kolmandik võist ning hauta keskmisel kuumusel sibul klaasjaks. Lisa riis ning kuumuta segades mõned minutid. Kalla juurde valge vein ning lase alkoholil aurustuda. Hakka lisama kuuma puljongit osade kaupa. Esialgu kalla puljongit niipalju, et riis oleks kaetud ning lase siis vaiksel kuumusel vedelikul riisi sisse absorbeeruda. Lisa uus ports puljongit ning jätka tegevust, riisi aeg-ajalt segades, kuni kogu puljong on lisatud.

Tõsta pott tulelt, lisa ülejäänud kolmandik võid ning parmesan, sega risoto läbi ning serveeri kohe.

Retsept ilmus 2013. aasta ajakirja Toit ja Trend sügisnumbris.