Liivimaa 2013

 

 ühele juuli nädalavahetusele langes nii palju üritusi, et me ei suutnud valida & põrutasime selle asemel hoopis Lätti. kes saarlane ei oleks vaadanud Sörve säärest Kolka suunas, nüüd võtsime eesmärgiks vastupidist teha. 

Reedel peale tööd pürstisime Riia suunas minema. esimeseks peatuseks oli ette nähtud Jurmalas usbeki restoran Uzbekistana. see oli üks tore kohakene, kindlasti võiks sealt shnitti võtta näiteks ka meie oma Õismäel asuv Talleke ja Pullike (sealselt teenindusest võiks kirjutada anekdoodi, aga ma ei hakka seda Liivimaa juttu siinkohal sellega ära rikkuma. igatahes näiteks kahvli sai Lätis täitsa ilma küsimata). toit oli tore, ise pole Usbekis käinud, aga kui seal vähemalt nii hästi süüa saab kui Jurmalas, siis võiks minna küll;)

 

edasi sõitsime juba Kuramaa poole, et seal ööbida. ööbimiskoht oli suhteliselt mõttetu, äramärkimist väärib ehk hind (normaalne), õhukesed seinad, mere lähedus, kohalik külapidu, ja fakt, et meile söögikohast sooja valge veiniga ausõna peale mere äärde kaasa klaasid ja veinijahuti anti.

hommikul sõitsime edasi. tee oli peamiselt mereäärne & kus ei olnud mereäärne, seal oli palju silte, kus kirjas “zivis” – niiet lisaks saldejumsile uus sõna olemas läti keeles – see siis kala tähendab.

pöörasime ka ise ühte kohta sisse, valik oli suur ja lai, ahi tossas kõrval. osad uimelised olid äratuntavad, aga need, mis laiali ja küüslauguga kaetult fileeks tehtud olid, jäid nii keelebarjääri taha kui ka visuaalselt tuvastamata. 

klotsidega otsustasime teha nii, et kõigepealt Kuramaa ots ja siis vaatame, et mis elu toob.

Kolka oli üldjuhul nagu perfeeria ikka, küll aga oli turistide rõõmuks ilusaks löödud tasuline parkla.

silma hakkasid ka mõned kaasmaalased, kes seda kole kalliks põlgasid, ja egiptimaa meeste kombel peopesaga rooli keerutades ja äkilisi kannakaid tehes kohe otsa ümber pöörasid. platsilt sai infot, kaugel tähtsamad punktid on & merevaadet ka vaadata.

näpunäide järgmiseks korraks või teistelegi – seal olid mere äärde ööbimiseks tekitet toredad tünnikesed, kus saab ööbida. oleks olnud väga romantiline, aga kes siis ette teadis. teinekord jälle targem.

 

suitsutet emakalad söödud, hakkasime edasi tuuritama. 

Dundagas on kena loss – natuke õnnetu, remont käis täiega, aga saab minna ekskursioonile, samuti oli seal aktiivsemapoolne vanainimene giidiks, kes küll inglise keelt ei osanud, aga suhtles täitsa vabalt saksa keeles. samas kõrval oli meierei, mis napilt paar minutit enne meie jõudmist kinni pandi (midagi peab järgmiseks korraks ju ka jääma). Dundagas on võimalik kohtuda ka toreda kroksi kujuga – sest olla väidetavalt kuulsa Krokodill Dundee prototüüp sealt linnast pärit.

 

teel kohtasime kuulsat läti sinist lehma.

kuna pool päeva otsustati täiega turisti teha, siis järgmiseks suundusime Sabile kuulsa veiniaia suunas.

eks ta kena oli ka (vaated nagu Toskaanas, eksole?)

aga meie suureks pettumuseks polnud seal tilkagi veini müüa;) pidi seda sealt kole vähe saama & seegi müüakse veininädala raames kalli raha eest maha. aga vaated olid vägevad. allpool oli miski omamoodi nukkude park, kuhu bussidega inimesi kohale toodi (aga selleks ajaks oli fotoka aku juba tühi).

mõtlesime asja seda- ja teistpidi & otsustasime ikkagi vanainimeste kombel ööseks kodu poole sõitma hakata. et jõuab kaugele jõuab. teel peatusime veel murelite ja maasikate ostmiseks & Riia Stockmanis. seal oli muu hulgas müügil täiest normaalne siider (ja veel milline sildi kujundus!!!). ja paljude erinevate piimakombinaatide juustud.

Lätis oli tore. võib teinekordki minna veel.