Maapähklipüree

Paar nädalat tagasi või oli see nüüd vähem või rohkem aega tagasi, mitte ei mäleta, aga reader‘isse potsatas igasuguseid maapähklivõiga asju. Ja siis hakkas, jällegi ma ei tea kust või mis põhjusel, kummitama peanut butter jelly time (juutuubige ise, üsna irriteeriv). Ma pean ütlema, et mingit sügavat sümpaatiat ei maapähklite ega maapähklivõi vastu mul pole. Ainult sellest olen kindel, et kui kuskil kasutatakse eesliidet pähkli- siis kui seda toodet maitstes ilmneb, et silmas on peetud arhaiisi… noh ütleme, et ilge nöök ja minu meelest ei peaks pähkli- = maapähkli-  taolist lihtsustust tegema, kolm tähte rohkem mahub ikka sildile.

…

Igastahes, tuli meelde, et sahvris peaks mul pool purki maapähklivõid olema ja tegin siis ühe punase sõstra tarretisega võiku endale. Ning sõin ära ka. Rumala peaga tegin ühe väikse veel ja vat toda süües sain aru, et see toode on ikka ilge kitt. Ja siis mõtlesin, et peaks proovima ise teha, sest äkki tuleb parem. Viimane kord oli mul kinnisideeks ise lagritsat teha aga selleni ma lõpuks ei jõundnudki. Nii et ma väga-väga pingutasin, et tegemata ei jääks. Kui tahaks nüüd esoteerikat ajada, sel ajal kui mina konvekal passisin, khm, hakkas ilmselt see va kollektiivne teadvus kuskil tööle. Millega muidu seletada – 4 päeva tagasi, täitsa ära teht

Veel enne kui kiired ajad peale tulid, lugesin interneedusest “retsepte” ja muidu nõuandeid. Nõuanded ütlesid, et kõige paremad on Hispaania maapähklid ja tuleks olla ettevaatlik Hiina omadega. Kuigi üks juutuubi video oli pühendatud sellele, kuidas tegelikult maitsmistestis võitis pikalt Hiina ja pärast labor testis ning ülla-ülla mitte üheski Hiina maapähklitest tehtud võis polnud kardetud kohutavat keemiat (sest juttude järgi hiinlased pidada hirmsaid asju tegema maapähklitega). Retseptidega on nii, et võib muidugi alustada pähklite röstimisest ja siis püreestada. Samuti võib teha lihtsalt soolapähklipüree aga võib lisada üht-teist maitsenüansideks, kuigi olegem ausad maapähklile on suht keeruline miskit lisamaitset külge keevitada (eelpool viidatud blogis olnud šokolaad on päris hea plaan).

…

Ma püreestasin ära 200g neid kõikse tavalisemaid soolapähkleid* (toodetud ja pakitud Euroopa Liidus). Köögikombaini asemel kasutasin kannmikserit, aga  püree ei hakanud niisama heast peast mätsima. Seega lisasin lusikatäie arahiisiõli (kust seeee mu sahvrisse eksinud oli, ei mäleta, ilmselt mingi eelmine projekt). Selle tulemusena läks ehk veidi vedelaks (st pigem nagu sulavõi konsistents) ja soojaks. Mitme kohapealt lugesin ka, et tuleks panna natuke mett. Ei tea kas see midagi juurde andis aga igaksjuhuks panin. Poolest kogusest tegin super chunky versiooni (hakkisin lihtsalt peotäie pähkleid juurde).

…

Ja et siis mis selle püreega edasi teha? Võib teha siukseid võikusid nagu seal esimesel pildil. Nagu ma aru saan siis on hulk erinevaid koolkondi kuidas ikka õige on ja nii. Et noh kas mõlemale poolele määrida maapähklivõid? Kas servad ära lõigata? Kas rõstida või mitte? Jne. Tehke mis tahate

————–

Mõned Tartu uudised ka. See ei ole tegelikult enam uudis, aga järjekordne väga kole maja ehitatakse. Suurem supp käib Oa tänaval (loe siit, siit ja siit). Skovottijate väljatõstmisest ma ei hakka rääkimagi. Imelik tõesti, ma arvasin, et võrreldes Tallinnaga on meil peris OK linnaviletsus. Nüüd tuleb välja, et ikka tropp tropis kinni… Kuigi hea uudis oli ka – ilged jalgrattahoidikud on ära keelatud (vt. seda viimast pilti seal lehel).

Lõppenud konvekaga seoses kommenteeriks 4 asja:

1) Ülikooli kohvikus on vahelduseks jälle tööl mõistlikud inimesed kelle eesmärk ei paista olevat juurvilju surnuks keeta. Ühtlasi saab nendega menüü osas päris hästi läbi rääkida. Mangokastmes kana, ürtidega kala ja õlles leotatud veis läksid kõik hästi loosi, ära söödi ka vokitud aedviljad ja kõik koogid. Riisi keedetakse heldelt ning risotost on arusaam khm, nagu on. Ja spinatiga täidetud pastatoode ning köögiviljalasanje, ärgem unustagem!

2) Üllatuslikult, võib olla, “võitis” kohvipauside ja vastuvõtu toitlustamise Frens. Läks täitsa hästi, kenad, viisakad ja paistab ka üsna paindlikud.

3) Atlantis. Lobi läks hästi peale, eriti popp oli kala (juhhuu, minu lemmik, seda ma hakkan teile tihemini söötma). Aga a) toode “kitsejuust lehttaignas” – ära telli, mitte kellegil pole vaja kuivatatud nisujahu olematu hulga kitsejuustuga; b) Saksa kartulisalat lihata – ma ei osanud aimata, et keegi teeks seda versioonis kus sibula ja kartulitükid on kurikavalalt ühesuuruste (suurte) tükkidena ja veel kurikavalamalt hapukoorega ülevalatatud, et oleks võimalikult raske vahet teha – prrrh; c) Atlantise interjöör ja fakt, et nad aknaid ei pese, see ikka häirib mind tõsiselt. Vaatamata sellele, et ka seal oli kena ja sõbralik teenindus (tõsi, üks tüüp nägi välja, nagu ta oleks Kaunase aegadest, võib olla oligi) ja konverentsi õhtusöögiks täiesti OK toit, ei tõmba mind sinna ikka üldse tagasi.

4) Muidu läks päris hästi, tänan südamest abilisi. Ainult viimasel päeval leidus see üks inimene u 3500 töötajast kellele elu-olu meite üritus niiiiii häirima hakkas, et listi oli vaja saata kiri mis sisaldas sõnu “ei tohi”, rasvast kirja ja hüüumärki. Egas midagi, silun selle ka ära

Midagi tahtsin ma veel Tartuga seonduvat öelda, aga nagu seda postitust lugedes aimata võib… ei mäleta… või kui mäletan siis… läks meelest.

————–

*Miks sellel pakendil siuke kummaline tšikk on? Guugel mind eriti ei aidanud.