Minced Chicken Donburi

Mulle üldiselt ei meeldi sellised “ma ei söö seda ja siis mulle ei meeldi see ja fuih ükskord ma maitsesin toda ja hirmus oli” heietused. Muidugi ei arva ma, et inimene peaks sunniviisiliselt kõik sisse suruma mis taldrikul või et ei võiks olla toitu mis kellelegi tõesti ei maitse või sobi. Aga 1) seda mida sa ei söö, tegelikult ei ole väga huvitav kuulata, ära siis lihtsalt söö (muidugi võõrustajana on vahest lähema ringkonna eelistusi hea teada, aga see ei tähenda, et mittesöömisest peaks pikalt ja pidevalt heietama); 2) ja kui ei ole just meditsiiniline vastunäidustatus, siis tegelikult võiks mõne “mittesöödava” asjaga kohtudes seda siiski ikka vähemalt proovida. Juta kirjutas just hiljuti väga ilusa loo, sellest kuidas lemmikud ja (maitse)meeled ajaga  muutuvad ning ma olen sellega täiesti nõus. Näiteks mulle pole esimesel proovimisel just ülemäära sümpatiseerinud ei oliivid, avokaado ega koriander. Aga maitsega harjub, mõne teise maitsega koos võib olla tulemus kardiaalselt erinev jne. Ühesõnaga, mis ma nüüd ütlen ei ole postulaat kogu eluks, aga praeguses eluhetkes on nii – kuidas ka ei püüaks šiitake-seened ei kõlba süüa. Vahepeale üks retsept ja siis tuleb kingisadu.

Jaapani lobi

Minced Chicken Donburi (Harumi Kurihara, Harumi’is Japanese Home Cooking, lk 53)

Kanapudi jaoks:

• 300 g kanahakkliha
• 3 sl sojakastet
• 1 sl suhkrut
• 1 1/2 sl mirinit

• 6 kuivatatud šiitake-seent, leotatud u 60 ml vees kuni pehmed
• 1 1/2 sl sojakastet
• 1 1/2 sl mirinit
• 1 tl suhkrut

Muu:

• mõned suhkruherned (või rohelised oad)
• 1 muna
• u 600 g keedetud riisi (kuum)
• nori

Teise nurga alt ka

1. Pane kana, sojakaste, suhkur ja mirin pannile ning prae madalal tulel aega-ajalt segades, kuni enamus vedelikust on aurustunud.
2. Leota seeni soojas vees kuni need on pehmed. Pigista õrnalt liigne vesi välja, vesi jäta alles. Siis lõika seentel jalad ära ja need viska minema. Seenekübarad lõika kuueks ning pane väikesesse kastrulisse koos seeneleotusvee, sojakastme, mirini ja suhkruga. Ning keeda kuni ka siit on enamus vedelikku aurustunud.
3. Suhkruherned keeda kah ära. Aga ikka niiviisi, et kergelt krõmps oleks. Jahuta külmas vees, nõruta ning lõika diagonaalis ribadeks.
4. Keeda muna nagu sa ikka muna keedad, võib seest pehmeks jääda.
5. Jaga riis kaussidesse (2-4), pane sellele peale kanapudi, seened, herned ja muna. Ning kui tahad, siis kaunista norilehepuruga.

šiitake

Niisiis, tegin selle toidu mis ülal kirjeldet. Ja ei istu. See seen ikka ei istu mulle. Paaril korral olen varem ka proovinud ja emotsioon jääb samaks. Ainus positiivne aspekt mis ma nende juures hetkel oskan leida – ilusad ja ka pärast keetmist suht fotogeenilised seened

Aga, head lugejad, sõbrad, karvased ja sulelised – mul on alles veel 20 seent*. Ning ma olen valmis need laiali jagama. Mitte midagi peale huvi ilmutamise ei pea tegema (no kui väga tahate, siis kodus võite hundiratast visata või kätel kõndida, aga ma ei tule kontrollima). Kirjutage kommentaari või saadke meil laualampwordpress@gmail.com. ning saate ka maitsemeeltega eksperimenteerida. Ja ma olen isegi valmis postkmarke ohverdama, et seened vajadusel kodulinnast kaugemale saata

—–

*Ma ei ole näinud retsepti kus oleks tarvis üle 6 seene, pigem läheb neid vähem tarvis. Ehk siis päris mitu inimest võib õnnelikuks saada