Mustika-martsipanikook ja kokasaade

Lusika saates osalemine oli igati lahe kogemus, kuigi ma ei tea, kas ma üldse teen õigesti, et seda saadet siin mainin, sest kuigi ma tundsin ennast vabalt, Tuuliga oli väga tore koos kokata ja ülejäänud seltskond oli samuti igati lahe, kaamerad ei häirinud ja muidu oli ka hea olla, siis kunagi ju ei tea, kuidas kõik lõpuks ekraanil välja näeb ja mis meie 4 h kestnud söögitegemisest saatesse sisse jääb. Ja kui mina arvasin, et ma saan ohtralt kaamerasse vaadata ja naeratada:), siis paraku ütles režissöör juba enne lindistamise algust, et köögis tuleb nii käituda, nagu oleksime Tuuliga kahekesi ja kaameraid ei eksisteeriks, mistõttu mina muidugi üritasin siis kramplikult Tuuli otsa vaadata, kui ma just parajasti millegiga ei tegelenud, mis mu tähelepanu vajas. Ja üks asi on kaamera ees rääkida VÕI kokata, teine asi on teha mõlemat korraga, niiet eks näha ole, kuidas see kõik välja näeb … :) Mu ainuke soov on, et ei oleks VÄGA piinlik :):):)

Õnneks on saatel väga heade toodetega sponsorid, sest mitmeid asju, mida toidu valmistamisel kasutasime, tarbin ka ise enam-vähem igapäevaselt. Nt Odense roosa paberi sees olevat martsipani, mis on 60 %-lise mandlisisaldusega ja parajalt magusa kergelt mõrkja maitsega. Seda ostan ise ka pidevalt küpsetamiseks, kuid paraku jätkub sellest 400 grammisest torust tavaliselt vaid ühe koogi jaoks ja ülejäänu saab kuidagi iseenesest osta, niiet järgmise koogi jaoks on vaja reeglina juba uut martsipanipakki …:) Mis teha – elu on selline!? :D

Või siis nt kohupiimapasta. Kui väiketootjate tooted, nt Saidafarmi ja Nopri omad, välja arvata, siis nö tavalistest kohupiimapastadest meeldib mulle just Tere oma, sest seal ei ole säilitusaineid sees. Millegipärast paneb Alma oma maitselt muidu igati headesse kohupiimapastadesse (nii vanilje- kui ka kakao omasse) säilitusaineid, mis teeb sellest aga paraku toote, mida ei taha ise süüa ega teistele inimestele söögi tegemisel kasutada. Niiet Jumal tänatud, et saate sponsor on Tere, mitte Valio Alma – muidu oleks pidanud ilmselt valima koogid, kus kohupiimapastat sees ei ole … :)

Lisaks mustikakoogile teeme ka koorelikööriga toorjuustu-kohupiimakooki ja soolaseid profikaid

Nüüd aga kohupiimakattega mustikakoogi retsept, mille tegemist saab homme hommikul vaadata:)

Koogi põhja puhul võid ka ainult (täistera)nisu- v rukkijahu kasutada. Põhja tegemiseks sega omavahel suhkur, sool, rukki- ja nisujahu ning küpsetuspulber, näpi sisse tükkideks hakitud või, lisa muna ja sega kõik ühtlaseks taignaks. Kõige mugavam on tainas kokku segada köögikombainis. Suru taigen (vajadusel kasuta veel paar spl jahu, et taigen sõrmede külge ei jääks) ettevalmistatud (st võitatud ja jahuga ülepuistatud) 24 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhja ja äärtele u 2 cm kõrguselt. Hoia vormi kuni täidise valmimiseni külmas.

Sega mustikad tärklisega, seejärel riivitud martsipaniga. Martsipani on lihtsam riivida, kui oled seda enne külmas hoidnud.

Pane täidis põhjale (täidise alla võid panna ka u supilusikatäie mannat) ja küpseta 180 kraadi juures u 15 minutit.

Klopi munad suhkruga kergelt lahti ja sega hulka kohupiimapasta, hapukoor ja vaniljesuhkur. Kui kasutad vaniljemaitselist kohupiimapastat, siis lisa suhkrut u 0,5 dl ja vaniljesuhkru v -ekstrakti võid ära jätta. Pane koogile ja küpseta 170 kraadi juures u 40-45 minutit. Lase koogil u pool tundi jahtuda ja taheneda ning määri seejärel koogi peale (soovi korral) hapukoort, sest see aitab kohupiimakoogil niiskust hoida ja takistab kohupiimakatte kuivaks muutumist. Lase koogil enne lahti lõikamist täielikult jahtuda.

NB! Kõik postituse pildid on tehtud kokasaate Lusikas meeskonna poolt.