Õuna-beseekook

ma harilikult vaatan üle nendest kookidest, mis nikerdamist tahavad. ja besee ei ole minu kõige tugevam külg, mulle meeldib selles süüdistada meie gaasipliidi ahju. aga alati võib tekkida just see laupäev, kus on aega õunu viilida, kus on aju nii tuhm, et varasemad enda tehtud beseed tunduvad kui pilve piirilt, mis sest, et nad olid u 5 mm kõrged ja natuke liiga nätsked isegi noore inimese hammaste jaoks. ja siis, kui on postkastist ära toodud uus LP ja Postamees, ja seal on just see retsept… aga laupäev ei ole ju ometi aju kasutamiseks?!? ma natuke muutsin ka. lugu ise järgmine:

• 100 g võid
• 180 g jahu
• 75 g suhkrut
• 1 munakollane

• 5 munavalget
• näpuotsatäis soola
• 200 g suhkrut
• 1 spl veiniäädikat
• 1 spl tärklist
• 200 g kooritud ja viilutatud õunu
• poole sidruni mahl
• veidi kaneeli
• 1 spl suhkrut

Sega põhja koostisained kokku ja suru tainas võitatud 20 cm läbimõõduga pirukavormi põhja ja äärtele. Pane üheks tunniks külma. Kuumuta ahi 200 kraadini. Küpseta põhi kuldse värvuseni. Järgmisel korral ma pintseldaks põhja veel peale küpsemist üle ka selle ohta munakollasega, mis siiani külmkapis kuivab. Vahusta munavalged suhkruga tugevaks vahuks, lisa äädikas ja siis kiiresti segades tärklis (mul on kohe mure, et selline täidis jääb nagu küpsetatud munavalge, ma üritasin Nigellat teha). Sega omavahel kooritud õunaviilud, sidrunimahl, suhkrur ja kaneel. Pane õunad põhjale, sinna peale munavalgevaht, ja küpseta 130 kraadi juures 40 minutit. Las jahtub, muidu valgub laiali. Sai täitsa hea, ilmselt teeme veel, hoolimata nikerdamisest. Ei olegi need laupäevahommikud _nii_ viljatud.